Nautige Norra börsitõusu enne krahhi

Hinnatõus on õhinat kahandanud. Hermanrud ise Norra aktsiaturgu suure õhinaga enam ei suhtu. Ta küll arvab, et börsitõus lühiajalises perspektiivis jätkub, kuid viimastel kuudel toimunud hinnatõus on ta positiivsust kahandanud. “Usume, et 2014. aastal kasvavad ettevõtete kasumid (aktsia kohta) ligi 20%, mis tõstab P/E (aktsia hinna ja kasumi suhe) näidu 11,2-lt 11,8-le,” ütles ta.

Kuna riski-tulu suhe on muutunud halvemaks, siis on ka Swedbank First Securitise vähendanud oma investeeringuid Norra aktsiaturul. “Kui erinevad majandused on sisenemas kiire kasvu faasi, siis peaks kahe aasta jooksul jõudma Norra aktsia­indeks 800 punktile, et siis krahhida. Kui teile see viimane osa ei meeldi, siis lihtsalt seni ignoreerige seda prognoosi,” soovitas ta Swedbanki privaatpanganduse klientidele.

Mis võib Norra majanduse rööbastelt maha viia? Vastuse sellele küsimusele võib võtta kokku ütlusega “igal edul on oma hind”. Norra majandusel on kolm ohukohta – nafta hinna langus, eluasemete hinnad ja konkurentsivõime.

Kui Euroopas ja USAs on eluasemete hinnad kriisi käigus teinud läbi kukkumise, siis Norras oli langus tagasihoidlik ja lühiajaline ning praeguseks on eluasemete hinnad taas tõusnud rekordkõrgustesse. Näiteks kui 1985. aastal maksis Norras eluase 100 ühikut, siis nüüd 275 ühikut.

Ka konkurentsivõimega on Norras olukord halb. Kui euroala kriisimaad on konkurentsivõimet Saksamaa suhtes parandanud, siis Norra on ujunud vastuvoolu ega ole eksporditurgudel piisavalt konkurentsivõimeline.

Kui need riskid realiseeruvad, siis on tulemuseks Norra krooni nõrgenemine ja kinnisvara odavnemine, mis lööb valusalt pangandussektorit.

Naftatööstust võib pikas perspektiivis negatiivselt mõjutada gaasiturul toimuv. “Kui hinnad jäävad praegusele tasemele, siis me usume, et maagaas asendab USAs 10aasta jooksul enamuses valdkondades naftat,” ütles Hermanrud. Lühiajaliselt peaks aga naftahinda toetama kiirenev majanduskasv, sest 70% maailma naftast läheb sõidukite ja veokite kütuseks.

Hermanrudi sõnul valitseb finantsturgudel uskumine, et maailma majandus on sisenemas viimaks kiirema kasvu faasi. Lühiajaliselt soosivad positiivseid väljavaateid USA ja Euroopa rahulikum eelarvepoliitika, tarbijate ja ettevõtete kasvav optimism, tööjõu ja tootmisvõimsuste piisav ülejääk maailmas, USA elamuehituse kasv, Euroopa pankade suurem valmisolek laenude väljastamiseks ning Hiina ja Ida-Euroopa stabiliseerumine mõõdukate kasvutasemete juures.