- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,1%7 772,38
- DOW 30−0,25%51 919,31
- Nasdaq 0,5%27 257,18
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,43
- OMX Baltic−0,25%317,18
- OMX Riga0,87%964,43
- OMX Tallinn−0,04%2 198,87
- OMX Vilnius0,38%1 504,1
- S&P 5000,1%7 772,38
- DOW 30−0,25%51 919,31
- Nasdaq 0,5%27 257,18
- FTSE 100−0,29%10 708,33
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Priit Perens: toimub varjatud vaesumine
Perens rääkis täna advokaadibüroo Varul juubelikonverentsil, et talle teeb muret üldine investeerimisvarade hindade tõus. Investeerimisobjektide kassavood ei suuda pangajuhi hinnangul põhjendada nende varade hindu.
"Kas on inflatsioon või tõmbuvad varade hinnad allapoole? Mida see Eestis tähendab? Eelmisel aastal oli inflatsioon 2%, palgakasv oli 7-8%, palk kasvas ja ostujõud kasvas. Kuid kui me vaatame keskmise tarbija võimekust omandada kinnisvara, siis see on kahanenud. Varade hindade võrdluses toimub varjatud vaesumine," rääkis ta.
Perens lisas, et inimene võib ju osta poest vorsti sama hinnaga ja tunda, et elu pole väga hullemaks läinud, kuid kui ta tahab ühel päeval ilma vanemate abita korterit osta ja seda teha ei saa, siis see on probleem. "Need probleemid kajastuvad ka Eesti majanduses," kinnitas pangajuht.
Perens lisas, et Rootsi majanduskasvu pärast ta isiklikult väga muret ei tunne. Samas nentis ta, et globaalsed trendid mõjutavad Eesti majandust otseselt. Samuti majandusjõudude vahekorra muutus nn vaba ja mitte vaba maailma vahel.
"Rääkides konfliktist Ukrainas, siis viis aastat tagasi poleks Venemaa julgenud seda sammu astuda. Ja kui me mäletame viimast suurt finantskriisi, siis vaba maailm sinna kriisi ei sattunud," selgitas ta.
Teine globaalne trend on Perensi hinnangul jõukuse koondumine väiksema seltskonna kätte. Kui kuni 1970ndateni toimus liikumine inimeste jõukuse osas võrdsustumise suunal, siis pärast seda kümnendit algas vastupidine liikumine.
"Isegi Rootsis on rikkuse konsolideerumine väheste kätte kasvanud. Mis seal halba on? Seal ei olegi midagi halba. Meil kõigil läheb elu paremaks, kui majandus kasvab. Kui majanduskasv on nulli peal ja kellelgi läheb stabiilselt hästi ja minul läheb näiteks halvasti, siis tekitab see küsimusi sotsiaalse korra osas. Äkki peaks ühiskonna teismoodi ümber korraldama," tõstatas Perens küsimusi.
Seotud lood
Hetkel kuum
Hetkel kuum
“100 inimest pole palka saanud”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Podcastid
Enimloetud
1
2
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
3
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
4
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele