Maksuametis võib olla veel turvaauke

„Piisava pühendumusega pätt suudab sisse murda nii maksuameti andmebaasidesse kui ka Kumusse,“ ütles Loho. Tema sõnul on just seepärast kaasaegsed turvalahendused orienteeritud sissetungikatse avastamisele (turvakaamerad füüsilises maailmas, sõltumatu logimine ja jooksev analüüs virtuaalmaailmas) ning kuriteo mõjude vähendamisele (iga väärtuslik maal eraldi seifis, andmed eraldi andmebaasides ja erineva juurdepääsukontrolliga).

Loho sõnul on kõige ohtlikum siiski alati inimfaktor. Kui Kumust koju mineva töötaja saab läbi otsida ja vaadata, et tal pole hinnalist maali peidetud särgi alla, siis maksuametist koju minev ametnik suudab ühe pisikese mälupulga peale peita tohutu koguse andmeid. „Ja isegi kui ta ei hakka andmete vargusega riskima, siis ega ukse peal keegi tema mälu ära ei kustuta. See, mida ta nägi päeval mõne firma raamatupidamist uurides, on tal endiselt meeles, kui ta sõpradega õhtul saunas õlut joob,“ selgitas Loho.

Kuna arvutiturbe ekspertide kogukond on Loho teatel Eestis üsna pisike ja omavahel käiakse palju läbi, siis viimaste aastate trend on olnud avastatud turvaaukude otse RIAsse raporteerimine, ilma et avalikkus üldse teada saaks. Auk parandatakse ära ja seltskonna sees omavahel arutatakse, aga sinna see jääbki. „Ajakirjandusse kipuvad jõudma vähetähtsate turvaaukude kirjeldused - enamasti leitud inimeste poolt, kes on väljaspool seda seltskonda. Ei mäletagi hästi viimast korda, millal mõni väga tõsine turvaauk meediasse jõudis. Mis aga ei tähenda, et neid poleks vahepeal leitud,“ selgitas ta.