Ligi: Euroopa on tööjõu maksustamisega liiale läinud

"Ei maksa innustuda kõigest, mis on ülikriitiline, vaid vaadata standardset statistikat. "Selle järgi oleme keskmise tööjõumaksu koormusega riik," ütles Ligi. OECD metoodika järgi aga üle keskmise, tuli ka Ligil möönda.

Tema sõnul käivad Euroopas arutelud, kuidas tööjõumaksude alandamist rahastada. Eelarveruumi enamikel riikidel selleks ei ole - nii nagu pole seda ka Eestil.

Palju räägitakse madalamapalgaliste kõrgest maksustamisest, kuid majanduse konkurentsivõime seisukohalt on isegi olulisem kõrgema palga saajate suur maksukiil, rääkis Ligi. Seda Euroopas eriti astmelise tulumaksu puhul.

Ligi näeb tööjõumaksude kärpimiseks rahalist katet Euroopas kõikvõimalike maksuerandite kaotamises. Sotsiaalse õigluse seisukohalt ei jagune eluasemelaenu intressisoodustused ja käibemaksu madaldatud määrad efektiivselt, on Ligi veendunud.

Arutatakse maksukoormuse ümbersuunamist töö maksustamiselt tarbimise ja vara maksustamisele.

Eesti kontekstis on ratsionaalne maksudebatt Ligi sõnul maha jooksnud. Näiteks toob ta nii erinevad äärmuslikud maksukoormuse arvestused kui ka ettepanekud stiilis, et mingi ametnik hakkab vastavalt ettevõtte või majandusharu spetsiifikale ükshaaval maksumäärasid läbi rääkima.

Ligi sõnul tuleb tähele panna, mida räägivad OECD ja Euroopa Komisjoni eksperdid, kes soovitavad vähem igasuguseid maksuerandeid.

Varamaksudega on Eestis keerulisem - meil on vara kogumid väiksed ja laenudega koormatud ning vähe seotud rahavoogudega. Maamaks võiks Ligi arvates aga küll potentsiaalne maksutulu allikas olla, kus ka majandus maksutõusust ei kannataks.

Tööjõumaksude alandamisel oleks aga aeg käes sotsiaalmaksul, ütles Ligi.

Inimestel ja erakondadel on aeg hakata tõsiselt arutama maksukoormuse struktuurimuutusi.