Ärimaailma stardipakul

Kui teisipäeval said sajad külalised Tallinnaga tutvuda – enamik neist tõenäoliselt esimest korda elus – ja konkurentide töid piiluda, siis järgmisel päeval läks asi tõsiseks ja töiseks. Pärast pidulikku avatseremooniat Estonia kontserdisaalis, kus võistlejatele laususid innustavaid sõnu teiste seas ka Junior Achievement Eesti tegevdirektor Epp Vodja, haridusminister Jevgeni Ossinovski ja Tallinna Lennujaama juht Rein Loik, oli lava noorte ettevõtjate päralt.

Albaania, Austria, Belgia, Bulgaaria. Hispaania, Eesti, Iisrael… järgemööda astusid lavale kümned ja kümned õpilasfirmad eri riikidest, et tutvustada nelja minutiga ennast, enda toodet ja mida nad on viimase aasta jooksul õppinud.

Umbes 80% neidudest kandis tikk-kontsasid ja sama palju noormeestest kikilipse. Läti poiste ettevõtte Garage Bow Ties tootel on ilmselgelt turg ja nõudlus - poisid meisterdavad ja müüvad puidust kikilipse. Kolmapäevasel laada-voorul olid lätlased tunni ajaga müünud kümme 25 eurot maksvat lipsu.

Žürii kohale jõudmise ajaks oli toode juba läbimüüdud. Nii pidid nad jätma paari kliendi soetatud kauba enda kätte mõneks ajaks hoiule, vastasel juhul poleks neil olnud kohtunikele midagi ette näidata. Lätlased said parima turunduse eest ka eriauhinna Montonilt. Nüüd saavad poisid poest 600 euro eest enda maitse järgi Montoni riideid soetada. Kikilipsu sai kingiks ka peaminister Taavi Rõivas, kes hipsterlikku aksessuaari juba neljapäeva õhtul auhindade üleandmise galal Noblessneri valukojas kandis.

Üürikana. Õpilasfirmade toodete ja teenustega tutvusid kahel päeval sajad, vaat et tuhandedki huvilised. „Kas sa seda kanade-firmat vaatasid?“ kõlas küsimus pea igast seltskonnast, kus noorte ettevõtjate üle arutati. Luksemburgi õpilasfirma Chicken4me oli vaieldamatult enim kõneainet tekitav ettevõte. Kaheksa noormeest otsustasid hakata kanasid rentima.

Puuridesse pannakse kaamerad, mille kaudu saab rentnik oma üürikana tegemisi jälgida ja igal nädalal saadetakse talle tema kana kuus värsket muna. Ühe kuu üürikana eest küsitakse 15 eurot, viie kuu eest 55. Praegu on noormeestel rentimiseks 200 kana. Luksemburgi meeskonnaliikme Jemp Schweigeri sõnul sündis rendikana-idee koolitunnis ajurünnakut tehes - ettevõtte loomise põhikriteeriumiteks oli teistest võimalikult palju erineda ja tulla turule uudse tootega. Konkurente neil enda sõnul Luksemburgis pole, ega ka ülejäänud Euroopas. Eesmärk sai poistel täidetud – Swedbank premeeris üürikana-ettevõtet innovatsiooniauhinnaga.

Võistlus toimus tänavu 25ndat korda, esimest korda aga Eestis. Eelmisel aastal võitsid Londonis peetud võistlusel esikoha Eesti õpilasfirma Kolm Põrsakest. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaste ettevõte, kes pakub laste sünnipäevadele teadus-showsid, tehes õpetlikke, lõbusaid ja kaasahaaravaid keemia ning füüsikakatseid, kasvas hiljem tõeliseks äriühinguks.

Eestil parim ärimudel. Sel aastal esindas Eestit Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilasfirma Teamo. Dajana Grasmani, Diana Tanaga ja Karina Kabritsa ettevõte pakub suhtlemiskoolitusi algkoolilastele, et arendada nende suhtlemisjulgust, oskust leida sõpru ning teha teistega koostööd.

Tanaga sõnul tekkis algne idee neist endist. „Oleme pigem häbelikud ja tagasihoidlikud ning lapsepõlves samade probleemidega silmitsi seisnud,“ rääkis ta. See, et Teamo sai Euronextilt eriauhinna tugevaima ärimudeli eest, oli neidude sõnul ootamatu. Tanaga arvates võisid nad teiste tugevate meeskondade seas silma paista eelkõige sellega, et nad konsulteerisid oma teenuse väljatöötamisel mitmete psühholoogidega ja asjatundjatega.

Võistluse pani seekord kinni aga hoopiski Island, kelle õpilasfirma toodab Islandi jahtunud laavast suveniiriklaase. Toode oli menukas, islandipärane ja hea valikuga – pärast Eyjafjallajökulli vulkaanipurset 2010. aastal tõusis sealne turistide arv mitmekordselt.

Mõistagi pärjati 38st ettevõttest auhinnaga vaid mõned üksikud. Ent võistlusel rõhutati erinevates kõnedes noortele korduvalt, et tegelikult on nad kõik võitjad. Kõlab ehk pisut imalalt, aga tõsi ta on. Ajalugu on näidanud, et paljudest võistlusele jõudnud ettevõtetest kasvavad pärast kooli lõpetamist nii-öelda pärisfirmadeks, osad alustavad hiljem mõne muu ettevõttega. Ideid ja praktikat saadakse küllaga.

Või kasutades peaminister Taavi Rõivase sõnu: õpilasfirmandus toob maailmasse uue ettevõtliku põlvkonna. Juba praegu on paljudel võistluselt tuule tiibadesse saanud noortel ette näidata paarimiljonilisi käibeid – ja seda inimestelt, kes on alles 20ndates eluaastates. Näiteks asus rootslane Ida Backlund viis aastat pärast õpilasfirma programmis osalemist juuksepikendusi müüma. Tänaseks on tema ettevõte Rapunzel of Sweden oma valdkonna üks juhtivamaid ettevõtteid, mille aastakäibeks on suurusjärgus kümme miljonit eurot.

***

Lühikeste pükste müüjast ettevõtjaks ja tegevjuhiks

Õpilasfirmandus paneb noortel pead tööle ja ajendab neid tegutsema. Rootsi Junior Achievementi (JA) tegevjuhi Cecilia Nykvisti sõnul on õpilasfirmad Euroopas üha menukamaks muutunud. Aastal 1993 osales ja võitis Nykvist võistluse enda õpilasfirmaga. Siis osales võistlusel 12 riiki, sel korral oli neid aga koguni 38.

Nykvisti sõnul ei ole võiduks vaja ainuüksi innovaatilist ideed, palju loeb ka ajastusest ja heast turundusest. Näiteks võitis Nykvisti õpilasfirma võistluse, tootes siniseid lühikesi pükse kollaste Euroopa Liidu tähekestega. Õige ajastus andis pükstele suure menu – just sel ajal oli Rootsis Euroopa Liitu astumise referendum ja kõik Euroopaga seostuv oli aktuaalne. „Praegu sama tootega turule tulles poleks me eriti edukad,“ märkis ta.

Nykvist lisas, et õpilasfirma programmis osalemine annab noortele eelkõige teadmisi ja oskuseid, kuidas luua ja pidada oma enda ettevõtet. Samad oskused tulevad edaspidi kasuks ka siis, kui ettevõtjaks ei hakata. „Iga tööandja hindab kõrgelt töötaja teadmisi ja arusaamasid sellest, kuidas ettevõte toimib,“ rääkis ta.

Rootsi JA organisatsiooni uuringute järgi on 90ndate keskpaigas õpilasfirma programmi läbinud inimeste seas 24% rohkem ettevõtjaid kui ülejäänu seas. Lisaks on nende seas vähem töötuid ja nad saavad kõrgemat palka. Igal aastal võtab õpilasfirma programmist osa umbes 2 miljonit Euroopa noort.

 

TASUB TEADA

Auhinnad

Kolme parima õpilasfirma liikmed said Eesti klaasikunstniku Ivo Lille meisterdatud trofeed, võitjameeskond sai veel lisaks ühe suure trofee.

Samuti said esikolmikusse jõudnud õpilasettevõtjad Estonian Business Schooli stipendiumi kaheks semestriks. Heade hinnete korral on võimalik stipendiumit ka pikendada.

1. koht - Islandi õpilasfirma E14-Magma, kes toodab jahtunud laavast valmistatud suveniirklaase.

2. koht - Suurbritannia õpilasfirma ACE, kes toodab erinevatele pindadele kleepuvat materjali, mille abil on võimalik erinevaid asju üksteise külge kinnitada.

3. koht - Rootsi õpilasfirma Grades of Glory, kes pakub õpiabi teenust noortele, kes tegelevad peale kooli mõne spordialaga.

Eriauhinnad

Suurbritannia õpilasfirma ACE, kes pakub seadeldist, millega saab erinevaid esemeid seinale kinnitada, sai rahvusvaheliselt kullerfirmalt FedExilt auhinna kõige paremini rahvusvahelise kaubavahetuse mõistmise eest.

Eesti õpilasfirma Teamo, laste suhtluskoolituse teenust pakkuv ettevõte sai rahvusvaheliselt finantsettevõttelt NYSE Euronextilt parima ärimudeli auhinna.

Luksemburgi ettevõte Chicken4me, kanade renditeenuse pakkujad said Swedbankilt innovatsiooniauhinna.

Läti õpilasfirma Garage Wooden Bow Ties, puidust kikilipsude tootja sai Montonilt auhinna parima turunduse eest. Võitjad saavad endale Montoni poest valida riideid 600 euro väärtuses.

Vaata, millega tegelevad selle aasta Euroopa parimad õpilasfirmad siit.Pilte näed siit.