Ungari peaminister seab Venemaad eeskujuks

Orban, kes tänavu aprillis veel neljaks aastaks ametisse tagasi valiti, on korduvalt Euroopa Liiduga oma poliitika pärast vastuollu sattunud. Ta on mehitanud oma liitlastega Ungari kohtud, suurendanud kontrolli meedia üle ning muutnud valimisseadust, et parlamendis ülekaalu hoida.

Orbani sõnul tuleb hoolega jälgida ka välismaalt rahastust saavaid kodanikuühendusi, kuna tegemist on välismaiste jõudude agentidega.

"Me ei tegele siin tsiviilühiskonna liikmetega vaid makstud poliitiliste aktivistidega, kes püüavad edendada välishuve," ütles Orban.

Orban astub siin Venemaa presidendi Vladimir Putini jälgedes, kes samuti nõuab, et välismaalt rahastust saavad organisatsioonid end välisagendina arvele võtaks.

"Orbani sõnad on väga vastuolulised ja lähemal sellele, mida me oleme harjunud kuulma Venemaa presidendi Vladimir Putini, mitte Euroopa demokraatliku riigi juhi suust," ütles Paul Ivan, Brüsselis asuva Euroopa Poliitika Keskuse (EPC) analüütik. "Praegu on ka Venemaa ja Türgi eeskujuks seadmiseks väga halb aeg. Venemaa muutub järjest imperialistlikumaks ja natsionalistlikumaks, samal ajal kui Türgis on sõnavabadus tõsise rünnaku all."

Orban ütles, et tahab heaoluühiskonna asendada tööühiskonnaga. Varem on ta rääkinud tugevama tsentraalse kontrolli vajadusest, et vastu seista rahvusvahelistele suurfirmadele nagu pangad ja energiafirmad. Samuti selleks, et pääseda võlaorjusest ning et kaitsta ungarlasi Euroopa Liidu kolooniaks muutumise eest.