• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,98
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,98
Lääneriikide ja Venemaa vaheline majandussõda on Euroopa suurimad börsid juulikuu algusest langema pannud. Võitjana võib olukorrast välja tulla aga Brasiilia, kelle poole Venemaa toidudefitsiidi kartuses oma tühjad pihud pööranud on.
Brasiilia on hetkel suurim kana- ja veiseliha eksportija maailmas. Juba praegu impordib Venemaa suure osa lihast just Brasiiliast. Lõuna-Ameerika suurima riigi lihaeksportijatele tõotab Venemaa poolt lääneriikidele kehtestatud toidu sisseveokeeld kasu tuua ning investorid ostsid pärast Venemaa samme toidueksportijate nagu Minerva ja Brasil Foods aktsiaid.
"Sisetarbiminie ületab Venemaal tootmise paljude keelustatud toiduainete puhul, seega ei suuda venelased defitsiiti siseriikliku tootmisega katta," ütles investeerimispanga Schroders arenevate turgude strateeg Craig Botham väljaandele Forbes. See sunnib Venemaad otsima alternatiive.
Venemaa majandusminister Nikolai Fjodorov ütles neljapäeval, et riik pöördub just Brasiilia ja Uus-Meremaa poole, et oma toidunõudlust rahuldada. Tõsi, Venemaa otsus keeld kehtestada oli järsk ja ootamatu ning Brasiilia ettevõtted pole olukorraks valmistunud ega suuda hetkel piisavalt toota, et Venemaa nõudlust rahuldada.
"Prantsusmaa majanduskasv on olnud pettumus ja valitsuse tegevus pole konkreetne," ütles Londoni investeerimisfirma RMG Wealth Management investeeringute juht Stewart Richardson Bloombergile. Richardsoni sõnul ei tehta piisavalt reforme ning valitsuse populaarsus on vähenenud, mis paneb investoreid Prantsusmaa osas muretsema. Olukorda peegeldavad tema sõnul hästi ka aktsiaturud. Hollande loodab maksude langetamisega oma presidendikohast kinni hoida ning valitsuse populaarsust suurendada.
Mario Draghi raskusteks valmis
Paremini läheb aga Suurbritannial, kelle majanduse taastumine on varjutamas sanktsioonide mõju. Brittide majandus on nüüd suurem kui enne finantskriisi algust ning riigi suurim aktsiaindeks FTSE 100 on langenud juulikuu algusest tagasihoidlikud 2,83 protsenti. Eelmise nädala kolmapäeval teatas Euroopa keskpank pärast intressinõupidamist, et jätab oma poliitika vaatamata pingetele Euroopas muutmata. Samas tõdes keskpanga juht Mario Draghi, et aeglasema majanduskasvu riskid on Euroopas selgelt kasvanud. "Raske on määratleda, mis valikud on tulevikus, eriti kui konflikt ägeneb."
Samas on keskpangas üksmeel, et olukorra halvenedes on Euroopa Keskpank valmis käiku laskma veel täiendavaid tugimeetmeid, mis esialgu veel reservis on. Intressimäärade tõusu euroalas niipea oodata ei ole, sõltumata sellest, mida teevad USA või Suurbritannia keskpangad.
Mõnevõrra paremini läheb Aasias, kus Hiina suurim aktsiaindeks Shanghai Composite on juulikuu algusest tõusnud 9,96 protsenti. Peamisteks tõusu põhjusteks olid spekulatsioonid rahapoliitika lõdvendamisest, valitsuse kulutuste suurenemine ning töötleva tööstuse kasv. Selleaastane majanduse jahenemine Hiinas sundis peaminister Li Keqiangi võtma kasutusele stimuleerimismeetodid, millega suurendati raudtee kulutusi, vähendati võlausaldajate reservinõudeid ning alandati makse.
Tänu sellele kiirenes teises kvartalis ka majanduskasv, jõudes 7,5 protsendini, mis vastab Keqiangi seatud 2014. aasta eesmärgile. Hong Kongi aktsiaindeks Hang Seng on tõusnud juulikuu algusest 4,66 protsenti.
Autor: Harry Tuul, Mait Kraun

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele