„Ma loodan, et ettevõtete otsene toetamine lõpetatakse kiiresti ära. Kui ettevõtja vaatab mõne konkurendi kodulehte ja näeb seal kirja Euroopa Liidu lipukesega, tekitab see temas tunde, et teine on saanud raha selle jaoks, mille mina olen ise kinni maksnud Euroopa Liidu maksumaksjana. See loob toetustepõhise majanduse,“ sõnas Kattel.

Tõnis Arro, Fontese asutaja ning veel hiljutine Arengufondi juhatuse liige märkis aga, et ettevõtja seisukohas oleks rumal toetusi mitte kasutada, kui need on saadaval. „Samas saavad Euroopa Liidu toetusi kasutada valdavalt need ettevõtted,kellel on võimekust maksta projektikirjutamisfirmadele, mis on juba omaette tööstusharu. Väikefirmadel seda võimekust pole, nemad peavad ise hakkama saama. Seega olen nõus, et selline süsteem on saatanast,“ lausus Arro.

Samas märkis Kattel, et mõnes eluvaldkonnas ja riigisüsteemis on need toetused hädavajalikud-Näiteks poleks meil täna Eestis vabalt kasutatavat internetti, kui USA riik poleks toetanud tarkvaraettevõtet, kes meile püsiva interneti võimaldas. „Praegu on meil probleem selles, et riigitoetuste süsteem pole eriti läbipaistev, seega on toetuste mõttekus mitmes valdkonnas kahtluse all,“ lisas ta.

Kinnisvarafondi Eften Capitali juht Viljar Arakas ütles, et ta saab aru uute tehnoloogiate valdkonna ettevõtete toetustest, kuid mitte finantsettevõtete toetamisest.