Altkäemaks poliitikule määrib ettevõtja nime

Suurt õigustust ega tõsiseltvõetavust pole ka Villu Reiljani selgituses, et kõnealune pangakonto oli tehtud mõttega koguda oma sünnipäevaks annetusi heategevuseks. Sugugi mitte kõik raha pole läinud heategevuseks, osa on endiselt kontol alles ja osa kulus näiteks suurettevõtja Toomas Lumanile heameele valmistamiseks. Ja teiste rahaga heategevuse tegemisel on vähemalt poliitiku puhul ikkagi kummaline maik juures.

Omaette teema on suured sularahasissemaksed, mida on teinud  oma kontole ­Villu Reiljani koduperenaisest abikaasa Anne ­Reiljan.

Kust see raha tuli? Kelle huvide eest see raha seisab? Raha, mille päritolu pole võimalik tuvastada, võib tulla allikatest, mis kardavad nii avalikku huvi kui ka päikesevalgust. Sellistest rahaallikatest peaks iga mõistlik poliitik kaugele eemale hoidma. Ja nendest allikatest võiks huvituda uurijad.

Ausus on üha enam edu pant. Õnneks pole olukord korruptsiooni vastu võitlemises enam päris lootusetu ja esimesed süüdimõistvad otsused oma ametiposti kuritarvitanud ametnike ja poliitikute ning neile meelehead pakkunud ettevõtjate suhtes on juba langenud.

See peaks panema ettevõtjad mõtlema, kas tasub oma nime määrida. Juba ka Eestis, aga eriti välismaal äri ajades läheb see potentsiaalsetele partneritele kindlasti korda, kas sind on vangi mõistetud või mitte, olgu siis tingimisi või mitte.

Küsimus on ju lõpuks selles, kas sa oled aus inimene või mitte, kas sind saab usaldada, kas sinuga koos saab suuri asju teha või oled tavaline sahkerdaja. See kõik on aina olulisem selleks, et sinu tegemisi saadaks edu.

Rohkem ausust teile, ettevõtjad ja poliitikud!