Kasvu veab jätkuvalt sisenõudlus

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul on negatiivse üllataja Soome panus Eesti välisnõudlusesse selgelt alla ootuste. Võrreldes eelmise prognoosiga on kõige rohkem korrigeeritud alla ootusi seoses Venemaaga, nii selleks kui ka järgmiseks aastaks. “Palju on juttu olnud sanktsioonide mõjust, selles diskussioonis väga palju mõtet pole ja tuleks vaadata kogu laiemat pilti. Venemaa majanduskasv on allateel juba mõnda aega, vähemalt viimased kaks aastat. Kui paneme siia juurde rubla kursi languse, siis meie kaubanduspartneri ostujõud on langenud ja sealt tuleks otsida mõju meie majandusele,” selgitas Säälik. Tema sõnul on eksporditurud senioodetust nõrgemad, tugevat sisenõudlust on toetanud tööturuarengud ja üllatavalt madal inflatsioon.

“Lähiaastatel ootame väikest ekspordikasvu tugevnemist, aga selgelt oleme korrigeerinud allapoole võrreldes eelmise prognoosiga,” ütles Säälik. Ministeerium ootab ekspordi kasvu kiirenemist 2015. aastal 3,5%ni.

Palgakasv jätkub. Keskmine palk kasvab tänavu prognoosi järgi 6% ja püsib selle lähedal ka järgmisel aastal. Nõudluse paranedes ja ekspordipartnerite nominaalkasvu taastudes võiks järgnevatel aastatel palga nominaalkasv veidi kiireneda, inflatsiooni arvestav palga reaalkasv aga aeglustub veidi.

Tarbijahindade kasv aeglustub tänavu prognoosi järgi 0,3%ni ja 2015. aastal taas kiireneb 1,9%ni ning 2016. aastal 2,5%ni. Inflatsioon hakkab sügisel kiirenema energiahindade languse pidurdumise ning toiduainete kallinemise tõttu.

Eratarbimise suhteliselt kiire kasvutempo sellel aastal aeglustub 3,6%ni. Eratarbimise kasv püsib suhteliselt kiire vaatamata palgatulu kasvu aeglustumisele. Tarbijakindlus on püsinud kõrge, seda toetab töötuse vähenemine. Aeglustunud inflatsioon aitab hoida sissetulekute ostujõudu. 2015. aastal kasvatab netosissetulekuid lisaks tulumaksumäära ja töötuskindlustusmakse alandamine, mis võimaldab eratarbimise 3,8%-list kasvu.

Investeeringud languses. Sarnaselt eelmise aastaga jäävad investeeringud tänavu tagasihoidlikuks ning võivad pöörduda langusesse. Ettevõtete investeeringuid hoiab endiselt tagasi kasin nõudlus toodangu järele ja valitsussektoris CO2-kvoodi müügist rahastatavate projektide vähenemine.

Elanike eluasemeinvesteeringute maht on aegamööda kasvamas ning toetab ehitusturgu.

Oodatav välisnõudluse paranemine peaks 2015. aastal viima ettevõtete investeeringud taas selgele kasvule.