Professor: Euroopa Keskpank hilines

Šveitsi IMD ärikooli finantsekspert ja professor Nuno Fernandese sõnul oleks pidanud Euroopa Keskpank reageerima kvantitatiivse leevendamisega 3-4 aastat tagasi ja seda umbes samal kui USA keskpank sellega alustas.

„Kui EKP oleks tegutsenud kolm aastat tagasi nagu Föderaalreserv seda tegi, oleksime suutnud vältida praegust üle-Euroopalist stagnatsiooni. EKP magas oma õige aja maha ja lubas euro kursil dollari vastu tugevneda ning intressimääradel tõusta ebanormaalselt kõrgetele tasemetele 2011-2012,” ütles Fernandes, kelle sõnul tõi see kaasa euroala ekspordi languse.

„Kärpemeetmed viisid paljud Euroopa riigid majanduslangusse. Nüüd, kolm aastat hiljem on riigivõlakirjade tootlused ajalooliselt madalal tasemel ja on selge, et EKP-l pole enam mingit rolli siin mängida,” ütles Fernandes.

Septembri alguses teatas Euroopa Keskpanga president Mario Draghi uutest sammudest, mille eesmärk on majandust elavdada. Keskpank langetas baasintressi uuele rekordmadalale tasemele ning hakkab alates oktoobrist võlakirju kokku ostma.

Fernandese sõnul saab EKP võlakirjade ostmise programmil olema väike mõju euroala majandusele. „EKP oleks pidanud sarnase plaani teatama kolm või neli aastat tagasi, siis oleks suudetud vältida Euroopa praegust olukorda, milleks on stagflatsioon,” ütles ta.