Taldrikuid koguma asudes ei maksa neid valimatult kokku osta, vaid läbi mõelda, millisele teemale pühenduda. Mark Soosaare taldrikukogus on üks põnevamaid leide 1989. aastal Prantsusmaalt La Rochelle’st ostetud Prantsuse revolutsiooni illustreeriv taldrik.

“Oma esimese taldriku sain nii, et vahetasin selle millegi vastu. Enam isegi ei mäleta, mille. Võib-olla tõin mõne makilindi, mida mul oli võimalik Eesti Raadiost saada,” rääkis ühel laupäeva õhtul Pärnu Uue Kunsti muuseumi kohvikus muuseumi rajaja ja Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali korraldaja Mark Soosaar.

Veel rohkem sidus ta end taldrikutega ülikooliajal. Soosaare ristiema Tiina Randalu oli suur antiikmööbli huviline ning kuna Venemaal oli parajasti paneelmajadesse kolimise ajajärk, olid antiigiärid pilgeni täis odavaks muutunud mööblit. Seal leidus ka taldrikuid, millega Soosaar oma kogu täiendas. “Enamasti olen ma kogunud siniseid fajansstaldrikuid, sissesöövitatud piltidega. On olnud ka teisi värve, aga sinine teema on olnud peamine.”

Taldrikuid valib Soosaar hoolega. “Vaatan taldrikul olevat motiivi või lugu. Olen hoidnud end tagasi ja suurtes kogustes taldrikuid mitte ostnud. Valin alati üks või kaks kõige huvitavamat ja ostan need,” rääkis Soosaar ning tunnistas, et nii mõnigi kord on tal kogusse mõni taldrik hinna tõttu soetamata jäänud. Näiteks võib

Amsterdami antiigi­ärides leida paarisaja aasta vanuseid Delfti portselantaldrikuid, mille hinnad jäävad mitme tuhande euro kanti. “Kõige kallim taldrik, mis kogusse kuulub, maksis 500 Eesti krooni,” märkis Soosaar ja lisas, et tegemist on hiigelsuure vaagnaga, mille ta soetas ühe Tallinna vanaproua käest. Samuti mõtleb ta järjekordse taldriku leidmise järel enne selle ostmist, kas see sobiks kokku teiste eksemplaridega. “Kas tal oleks mugav seal koosluses olla,” märkis Soosaar.

Kirbuturu põnev leid. Üks põnevamaid leide tema kogus on 1989. aastal Prantsusmaalt La Rochelle’st ostetud Prantsuse revolutsiooni illustreeriv taldrik. Prantsusmaal tähistati 14. juulil 1989. aastal Prantsuse revolutsiooni 200. aastapäeva (tuntud ka kui Bastille’ päev, mil vallutati 1789. aastal Bastille’ kindlusvangla – toim) ning ühelt kirbuturult leidis ta umbes 100aastase taldriku loosungiga “Liberté, égalité, fraternité” (vabadus, võrdsus, vendlus). Taldrikul oli pilt Prantsuse kuningas Louis XVIst tapalaval vahetult enne giljotiini langemist. “Uurides taldriku kulumisastet ja pragusid ning stiili, julgen ma väita, et see võib olla peaaegu saja-aastane,” ütles Soosaar.

Soosaar mõtiskles, et kogub taldrikuid kuidagi alateadlikult. Ta lausus, et unistas kunagi kahe reaga taldrikute kapist nagu tuttava Vana-Pärnu kodus. “Mõtlesin, et kui kunagi on oma kodu, siis kindlasti peab seal olema ka kapp taldrikute jaoks. Aeg on edasi läinud ja kollektsioon ­aina kasvab, aga kappi pole ikka veel.”

Virumaa poistekoori direktor ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kultuurispetsialisti Ello Odraksi seinataldrikute kollektsioon sai alguse rohkem kui 30 aastat tagasi. Peaaegu kõik taldrikud on Odraks ostnud reisidelt ning alati on taldrikutel kujutatud koht või sümbol tema jaoks olulise tähendusega.“Ma pole selline, kes iga ettejuhtuva taldriku ostab. Sellega peab ikka midagi seotud olema, miski, mis selles riigis või paigas kõige rohkem muljet avaldas. Näiteks mõni kirik või looduspilt,” selgitas ta.Alguses ostis Odraks ka paar riigi sümboolikaga taldrikut, kuid sai kiiresti aru, et need mõjuvad kuidagi rangelt ning jätavad teda kogujana külmaks. Praegu kuulub kogusse 81 taldrikut ning nende omanik teab igaühe kohta rääkida, kust see ostetud sai ja miks.

Erinevalt Mark Soosaarest, kelle hiiglaslik taldrikukogu kastides paberitesse pakituna seisab, on Odraksi kogu paigutatud koduseintele.“Ma panin nad seinale lihtsalt sellises järjekorras, nagu nad mulle tulid. Sisu ja riikide järgi ei hakka ma neid kunagi reastama,” rääkis ta.Uurides, mida hobi kultuurispetsialistile pakub, vastas ta, et kuigi ta taldrikuid vaadates vanu aegu taga nutma või kiitma ei hakka, paneb iga taldriku vaatamine teda justkui “suure maailma sisse, tuues lähemale kaugusi ja mõjudes rahustavalt”.Kõige erilisem on Odraksile taldrik Mona Lisaga. “Sellel on kohe selline teistsugune mõju, aura ja kiirgus,” püüdis ta taldriku võlu sõnastada ja lisas, et ostis taldriku Itaaliast ning peale Mona Lisa püüdis tema pilku taldriku õrn pitsäär. “See oli väga teistsugune, jäi kohe silma.” Mona Lisat hoiab Odraks eraldi vitriinkapis, sest taldrik ei sobitunud seinal ühegi teise kõrvale.

Kultuurispetsialist märkis, et talle meeldib kõik kirev ja seetõttu meeldivad talle ka erinäolised taldrikud. Külla tulevad tuttavad vaatavad neid alati ja paluvad Odraksil igaühest rääkida, isegi kui ollakse ka varem neist juba kuulnud. “Üks ütles minu kohta ükskord isegi taldriku-naine. Minu õige nimi ei tulnud talle meelde,” märkis Odraks humoorikalt.

Kuidas kogudaTaldrikute kogumine on huvitav ja nauditav hobi, kuid enne alustamist tasub läbi mõelda ja ära otsustada, millist tüüpi taldrikuid koguda. Koguda võib samasse seeriasse (näiteks on olemas terve seeria raamatu “Tuulest viidud” ainetel loodud taldrikuid) või samasse teemasse kuuluvaid taldrikuid (näiteks jõuluteemalised taldrikud) või hoopis disainilt sarnased või ühelt tootjalt pärit taldrikud. Osa kogujaid kujundab oma kollektsiooni kindla kunstniku (näiteks Ameerika kunstnik Lena Liu) või kindla värvipaleti/-kombinatsiooni ümber.TUTVU spetsiaalselt taldrikute kogumise teemadel välja antud teejuhtidega, nagu Herschell Lewise “Everybody’s Guide to Plate Collecting” või Harry Rinkeri “The Official Price Guide to Collecotr Plates, 7th Edition”. Viimane jagab infot taldrikute turuväärtuse ja hinna määramise kohta.KÜLASTA kohalikke antiigipoode, kollektsionääre, kirbuturge või koduaiamüüke, online-oksjoni portaale või antiigipoode veebis, et leida taldrikuid, mis sinu kogusse sobiksid.Külasta kindlasti online-portaali Bradford Exchanges, mis on taldrikute kogumise ja kollektsioneerimisega tegelevate inimeste seas üks tuntumaid.LIITU mõne sama hobi viljelevate inimeste grupiga veebis. See on hea viis jagada teadmisi oma hobi kohta ja rääkida sellest inimestega, kel on sarnased huvid.PANE oma kogu näitamiseks välja. See on hea võimalus kollektsiooni ilu ja mitmekesisuse nautimiseks.MITTE KUNAGi ära pane kogutavaid taldrikuid nõudepesumasinasse. See võib neile jäädavaid kahjustusi tekitada.Allikas: ehow.com

Pane täheleKoguja kalender13. september ja 5. oktooberKollektsionääride kokkutulekud Tallinnas Kreutzwaldi 25 (märgid, mündid, paberraha, postkaardid, margid, antiik)14.septemberKollektsionääride ja vanavarahuviliste kokkutulek A. Caka 102 Riias Lätis21.september, 19. oktoober ja 23. novemberTallinna Filatelistide Seltsi korraldatud kollektsionääride kokkutulek Tallinnas Audentese koolis5. oktooberRestauraatorite päev Tagadil19.  oktooberG. Haljaku mündioksjon6.  detsemberÕpituba “Asja armastajad: klaasikogu muuseumis ja klaasesemete säilitamine kodus”, info www.ajaloomuuseum.eeAllikas: www.ecu.e

AjaluguInimesed on taldrikuid kogunud alates sellest, kui 600 aastat pärast Kristuse sündi leiutati portselan. Eksperdid on jõudnud ühisele arvamusele, et esimene kogumist väärt taldrik oli Bing & Grondahli sinise- ja valgekirju jõulutaldrik “Behind the Frozen Window” (jäätunud akna taga), mille limiteeritud seeria anti välja 1895. aastal. Peagi hakkasid ka teised ettevõtted sarnaseid kogumiseks mõeldud taldrikuid tootma. 1900. aastate esimesel poolel olid kõik kollektsioneerimiseks mõeldud taldrikud sinise- ja valgekirjud jõulutaldrikud. Sinine ja valge on läbi aegade olnud kõige populaarsem värvikombinatsioon. 1965. aastal tutvustas Lenox kristalltaldrikuid ja värvilisi taldrikuid, mis avasid valdkonnas täiesti uue ajajärgu. Esimesed kogutavad taldrikud pärinesid Euroopast, kuid peagi hakati neid tootma ka Ameerikas.Allikas: antiques.lovetoknow.com

Autor: Urve Vilk, Kadrin Karner