Venemaa leidis vastumürgi

Nii teataski Uljukajev, et valitsus võib kasutada rahvuslikku heaolufondi välismaiste sanktsioonide alla sattunud firmade abistamiseks. Seejuures Rosneft ja Novatek võivad saada abi juba sel aastal, täpsustas rahandusminister Andrei Siluanov. Heaolufondi kogutakse venemaalaste tuleviku pensioniväljamakseid ehk sisuliselt on tegu pensionifondiga.

Toetuseks 700 miljardit rubla. Fondist hakatakse raha jagama 60% ulatuses, mis suunatakse tasuvatesse taristuprojektidesse, täpsustas Siluanov. Ülejäänud fondi varasid esialgu käiku lasta ei plaanita, kuid see on võimalik olukorra halvenemisel.

Rosneft ja Novatek on juba pöördunud valitsuse poole abipalvega. Ajalehe andmetel on Rossneft varem küsinud fondist 1,5 triljonit rubla. Rahandusministeerium andmetel on heaolufondi kogumaht 3,1 triljonit rubla ning minimaalne tulusus on inflatsioon pluss 1 protsent.

Valitsus suurendas juunis fondi investeerimislimiiti taristuprojektidesse 40 protsendilt 60 protsendini. Kuna 1,1 triljonit rubla on juba investeeritud erinevatesse projektidesse, sh raudteel, kiirteedel ja Rosatomi projektidesse, siis jääbki sanktsioonide alla sattunud ettevõtete toetuseks kõigest 700 miljardit rubla.

Võrdluseks - Novatek vajab oma peamise Jamani projekti arendamiseks laenuraha ligi 18,9 miljardit dollarit ehk 711 miljardit rubla. Rosnefti investeerimisprogramm näeb ette 732 miljardi rubla investeerimist, sh Sahalin-1 projekti.