Venemaa valitsus võib kasutada Lääne sanktsioonide alla sattunud ettevõtete abistamiseks rahvusliku heaolufondi vahendeid, kirjutas Vedomosti.
Samas on selle fondi ressursid piiratud, praegu on vaba ligi 700 miljardit rubla ehk 14,3 miljardit eurot.
Sberbanki president German Gref tunnistas, et välisturud on de facto Venemaa ettevõtetele juba suletud ning ettevõtetel pole võimalik raha kaasata ei kolmeks kuuks ega 30 päevaks. Ligipääs kapitalile jääb Vene ettevõtetele piiratuks ka keskpikas plaanis, märkis Capital Economicsi ökonomist Neil Shearing.
Mitme sanktsioonide alla sattunud ettevõte investeerimisprogrammid näevad aga ette suuri laene, kuid globaalne kapitaliturg on neile ettevõtetele nüüd suletud, selgitas Uljukajev. „Me soovime, et need investeerimisprogrammid realiseeruks," ütles Venemaa majandusarenguminister Aleksei Uljukajev.
Nii teataski Uljukajev, et valitsus võib kasutada rahvuslikku heaolufondi välismaiste sanktsioonide alla sattunud firmade abistamiseks. Seejuures Rosneft ja Novatek võivad saada abi juba sel aastal, täpsustas rahandusminister Andrei Siluanov. Heaolufondi kogutakse venemaalaste tuleviku pensioniväljamakseid ehk sisuliselt on tegu pensionifondiga.
Toetuseks 700 miljardit rubla. Fondist hakatakse raha jagama 60% ulatuses, mis suunatakse tasuvatesse taristuprojektidesse, täpsustas Siluanov. Ülejäänud fondi varasid esialgu käiku lasta ei plaanita, kuid see on võimalik olukorra halvenemisel.
Rosneft ja Novatek on juba pöördunud valitsuse poole abipalvega. Ajalehe andmetel on Rossneft varem küsinud fondist 1,5 triljonit rubla. Rahandusministeerium andmetel on heaolufondi kogumaht 3,1 triljonit rubla ning minimaalne tulusus on inflatsioon pluss 1 protsent.
Valitsus suurendas juunis fondi investeerimislimiiti taristuprojektidesse 40 protsendilt 60 protsendini. Kuna 1,1 triljonit rubla on juba investeeritud erinevatesse projektidesse, sh raudteel, kiirteedel ja Rosatomi projektidesse, siis jääbki sanktsioonide alla sattunud ettevõtete toetuseks kõigest 700 miljardit rubla.
Võrdluseks - Novatek vajab oma peamise Jamani projekti arendamiseks laenuraha ligi 18,9 miljardit dollarit ehk 711 miljardit rubla. Rosnefti investeerimisprogramm näeb ette 732 miljardi rubla investeerimist, sh Sahalin-1 projekti.