Hoiatus 1937. aastast
Keskpanga ülimadalate intressimäärade perioodist väljumist plaanivad USA keskpankurid ei saa mööda vaadata Suurest Depressioonist läinud sajandi alguses, mil liiga ennatlik stiimuli lõpetamine majanduse tagasi langusesse lükkas.
Aasta oli siis 1937, mil USA keskpank näilise majanduse toibumise järel rahapoliitikat koomale hakkas tõmbama, et siis mõne aja pärast jälle kurssi muuta, kui majandus langusesse läks, meenutab agentuur Bloomberg.
Et oht viga korrata on olemas, ilmneb küsitlusest 22 suurima USA võlakirjakaupleja hulgas, kes teevad tehinguid otse USA keskpangaga. Nad hindavad tõenäosuse 20%-le, et Föderaalreservil, mis plaanib tuleval aastal esimest korda 2008. a lõpust intressimäärasid taas tõstma hakata, tuleb need kahe aasta perspektiivis nulli tagasi langetada.
„Tõenäosus on ebamugavalt kõrge, kuna praegu pole tegemist tüüpilise majandustsükli ega tüüpilise toibumisega,“ ütles TD Securities USA LLC osakonnajuht Eric Green. Juba see, et Föderaalreserv sellise küsitluse korraldas, näitab kõhklusi.
„Ma arvan, et meie jaoks on täna suurim risk rahapoliitika karmistamine enneaegselt,“ ütles Chicago föderaalreservi president Charles Evans septembris Washingtonis peetud ettekandes. „USA kogemus Suure Depressiooni päevil – eriti mis puudutab 1937. aastat – on rahapoliitika ajaloolaste jaoks klassikaline näide.“ Pärast seda, kui Föderaalreserv majanduskasvu ja inflatsiooni taastumise peale pankade reservinõudeid tõstis ja valitsus katteta kulutusi kärpis, läks majandus tagasi langusesse ja deflatsiooni, meenutas Evans.
Ennatlik rahapoliitika karmistamine 1930ndatel aastatel osutus kohutavaks veaks, nentis New Yorgi föderaalreservi president William C. Dudley samal kuul peetud agentuuri Bloomberg seminaril. „Seda tuntakse 1937. aasta vea nime all.“
Maailmamajanduse olukorras on toonase ja tänase vahel ilmsed paralleelid. „Toona oli maailm eksportkaupadest üleujutatud ja ka täna on liiga palju eksportkaupa,“ ütles Mizuho Securities USA Inc peaökonomist Steven Ricchiuto. „Me oleme ehitanud maailma, kus oleme arenevates riikides saavutanud tohutu kasvu ühe mudeliga: kasv ekspordi abil. Probleem on selles, kuhu see eksport kõik minema peaks?“
Maailmamajanduse nõrkus ja dollari tugevnemine vähendavad nõudlust USA kaupade järele ja hoiavad inflatsiooni tagasi. Aeglustuv inflatsioon tugevdab veelgi argumente selle poolt, et mitte liiga ennatlikult rahapoliitikat karmistama asuda, ütles Brown University majandusprofessor ja endine New Yorgi föderaalreservi ökonomist Gauti Eggertsson. 1937. aastal seda muret ei olnud. Toona muretsesid inimesed ülemäärase inflatsiooni pärast. „Inflatsioon on olnud väga madal ja nii on veelgi vähem põhjust rahapoliitikat koomale tõmmata.“
Ettevaatlikuks sunnib USA keskpanka ka teiste maailma keskpankade tegevus. Jaapani keskpank on värskelt jõuliselt stiimulit suurendanud, Rootsi keskpank kärpis äsja intressimäära nulli, olles samuti sunnitud oma vahepeal juba rahapoliitika karmistamisele pööranud kurssi muutma. Ka Euroopa Keskpank on olnud sunnitud kurssi muutma – pank tõstis intressimäärasid nii 2008. kui ka 2011. aastal, kuid oli seejärel sunnitud rahapoliitikat oluliselt leevendama. Euroala riskib viimase kuue aasta sees juba kolmanda majanduslangusega.