Kalvi märkis, et Liviko sanktsioonide või poliitilise surve üle ei kurda, ent valuutariskid ja rubla nõrgenemine ärile muidugi kaasa ei aita. Ta selgitas, et täna vaatavad Vene importöörid ennekõike seda, kuidas toimida nii, et kauba eest sama raha kätte saada või müüa kaup madalama marginaaliga.

Kalvi märkis, et valuutarisk on asjaolu, mis Venemaa puhul ja ka teatud Aasia turgude puhul on teada-tuntud teema. Tema sõnul on tänavune aasta Venemaale ekspordi osas olnud väga hea, ent rubla nõrgenemise negatiivne mõju pole veel avaldunud. „Detsembris võibolla näeme esimesi märke, aga peaasjalikult järgmisel aastal,“ nentis ta.

Küsimus on tema sõnul pigem selles, kui palju leitakse potentsiaali Venemaal edasi müüa, seal uusi turge leida või laieneda. „Venemaa on suur turg. Mõnikord võib languse mingil määral neutraliseerida, kui siseneda mõnele uuele Venemaa-sisesele turule, näiteks mõnda uude linna“ selgitas Kalvi.

Kindlasti tähendab rubla nõrgenemine toote letihinna tõusu ja tarbija ostujõu vähenemist, ja see avaldab kindlasti ka mõju. „Oleme natuke ettevaatlikumad. Järgmisel aastal ilmselt ei kannata Venemaa suunal liiga optimistlikke plaane teha,“ hindas ta.

Samas rõhutas Kalvi, et kindlasti ei ühine ta poliitiliste üleskutsetega, et Venemaaga ei ole mõtet äri teha. Tema hinnangul tasub nende üleskutsete valguses kaaluda, kas teha kapitalimahukaid investeeringuid, näiteks tehast ta Venemaale ehitama ei tormaks.

Oluline on oma kaubaga turul kohal olla, kommenteeris Kalvi. Ta rõhutas, et kui toode on Venemaal müügis, siis mõjub see brändi tuntusele isegi mõnel muul turul, kus liigub näiteks Vene turiste.

Kalvi kinnitas, et ei ole kuulnud Eesti tootjatelt seisukohta, et sanktsioonid Venemaa suunal tuleks lõpetada, pigem peaks riik mõistma, et mõned tootjad ja valdkonnad on sattunud keerulisse olukorda ning neid oleks mõistlik aidata.