Tagasilöök Jaapani peaministri Abenomicsile

USA investeerimispanga Lehman Brothers krahhist 2008. a sügisel on see maailma suuruselt kolmandas majandusruumis juba neljas majanduslangus. Ja seda hoolimata peaminister Shinzo Abe 2012. a käivitatud majanduspoliitikast, millele pandi suuri lootusi. See Abenomicsiks tituleeritud poliitika püüab korraga kolme kangiga – rahapoliitika, eelarvestiimuli ja struktuursete reformidega - pikalt deflatsioonis kidunud majandust jalule rabada.

Oktoobri lõpus üllatas Jaapani keskpank oma „rahatrükiprogrammi“ ehk 2013. a kevadel käivitatud riigivõlakirjade tugiostuprogrammi laiendamisega aastas 80 triljonile jeenile ehk enam kui 700 miljardile dollarile, mille eesmärk on elustada inflatsioon Jaapanis vähemalt 2%-le.

Täna jahmatas turge aga teade, et Jaapani majandus on esialgsel hinnangul kahanenud teist kvartalist järjest ehk õpikudefinitsiooni järgi on majandus jälle languses.

Sel nädalal toimub ka Jaapani keskpanga rahapoliitika nõupidamine. Eelmisel nõupidamisel surus keskpanga juht Haruhiko Kuroda napi ülekaaluga läbi juba niigi massiivse võlakirjade tugiostuprogrammi laiendamise, kui inflatsioon näitas aeglustumise märke. Uue majanduslangusega on keskpangal aga veelgi raskem jaapanlaste „deflatsioonilist“ meelt muuta.

Tarbimine, mille arvele langeb 60% Jaapani SKPst, püsib nõrk. Inflatsioonitase on praegu ühe protsendi tasemel, kuid viimased 15 aastat kerge deflatsiooniga harjunud jaapanlastele on see oluline muutus. Palgatõusud ei ole inflatsiooni ja maksutõusuga sammu pidanud, õõnestades tarbimist ja usaldust peaministri majandusprogrammi vastu.

Ka firmad ei aita. Erasektori investeeringud on kahanenud kaks kvartalit järjest, ehkki suurimad firmad teenivad rekordkasumeid ja peaaegu rekordilised on ka ettevõtete sularahavarud, ületades juuni lõpu seisuga Kanada SKP. Yoshiki Shinke sõnul on ettevõtete investeeringud puuduv tegur majanduse reaalseks toibumiseks. Samuti pole ettevõtted palku tõstnud.

Jeen on küll USA dollari suhtes viimase aastaga ca 13% odavnenud, kuid ekspordist pole saanud majanduse kasvumootorit.

Nii on jälle fookus valitsusel. Detsembris võttis Jaapani valitsus vastu 5,5 triljoni jeeni suuruse lisaeelarve, et käibemaksutõusu mõju leevendada. Jaapani rahandusministri sõnul on valitsus valmis täiendavaks stiimuliks. Ja keskpanga rahapressid huugavad.

Majanduskasvu elavdavad reformid, ehk Abenomicsi n.ö kolmas hoob, aga alles ootavad otsustamist. Ennetähtaegsed valimised lükkaksid tööturu dereguleerimist, maksureformi ja sotsiaalkindlustussüsteemi reforme paraku veelgi edasi.

Majanduslangus Jaapanis tuleb ajal, mil Hiina majanduskasv aeglustub ning Euroopa majandus edeneb väga visalt. Kui Jaapani firmad ei investeeri ning ettevõtted ja tarbijad vähem importkaupu osatavad, pidurduks Aasia majanduskasv veelgi.