- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Taastuvenergia tasu suureneb uuel aastal
Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul on taastuvenergia tasu viimastel aastatel langenud ligi viiendiku peaasjalikult kehvadest tuuleoludest ja Eesti Energia Narva elektrijaamade biomassist elektri tootmise toetamise lõpetamisest lähtuvalt, mis on võimaldanud osa eelnevalt kogutud summast tarbijatele läbi madalama tasu tagastada.
„Järgmise aasta tasu suurus vastab praegu kehtivatele taastuvenergia toetuse määradele. Tasude võimalik suurem muutus edaspidi saab tuleneda toetuste muutmisest. Kui vastavad elektrituruseaduse muudatused jõustuvad 2015. aastal, on Elering valmis taastuvenergia tasu suuruse aasta sees ümber arvutama,“ selgitas Veskimägi.
2012. aastal oli taastuvenergia tasu 0,97 senti, eelmisel aastal 0,87 ja sellel aastal 0,77 senti kilovatt-tunni kohta.
Äsja koostatud prognoosi kohaselt ulatub taastuvatest allikatest ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud ja toetust saava elektrienergia maht 2015. aastal 1417 gigavatt-tunnini, olles ligikaudu selle aasta tasemel. Toetusteks kulub 2015. aastal 72,3 miljonit eurot.
Taastuvenergia osakaal on toetust saava elektrienergia hulgas 88 protsenti ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri osakaal 12 protsenti. Tuuleenergia moodustab toetust saavast taastuvenergiast omakorda 48 protsenti. Koostootmisjaamades biomassist toodetava taastuvenergia osa on 37 ja muudest allikatest toodetav taastuvenergia osa 14 protsenti kogu toetatavast taastuvenergiast.
Tootjate esitatud andmete, statistika ja Eleringi analüüsi põhjal ulatub toetust saava tuuleenergia kogus järgmisel aastal seaduses toetuse maksmiseks seatud piiri ehk 600 gigavatt-tunnini. Suurtes koostootmisjaamades biomassist toodetud taastuvenergia kogus väheneb tuleval aastal eeldatavalt kolm protsenti, kuid muudest allikatest toodetud energia kogus kasvab tänavusega võrreldes ligi kuus protsenti seoses uute tootmisseadmete lisandumisega toetuse saajate hulka. Tõhusa koostootmise režiimis toodetava elektri koguse eeldatav maht jääb selle aasta tasemele.
Vastavalt elektrituruseadusele on Eleringi kohustuseks koostada ja avaldada iga aasta 1. detsembriks järgmise aasta taastuvenergia tasu suurus. Tasu arvestamisel võetakse tootjate esitatud alusandmete alusel arvesse järgmisel aastal taastuvatest energiaallikatest või tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia prognoositavad kogused ning nende toetusteks kuluvad summad, tarbimise prognoos järgmiseks kalendriaastaks ning eelnenud perioodil üle- ja alalaekunud summad.
Taastuvenergia tasu kaudu rahastavad elektritarbijad taastuvelektri tootjatele makstavat toetust ning selle maksjad on kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule. Elering toimib makseagentuurina, kogudes tarbijatelt taastuvenergia tasu ja makstes sellest elektritootjatele taastuvenergia toetust vastavalt seaduses sätestatud tingimustele ja toetuse määrale. Taastuvenergia tasule lisandub käibemaks.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele