Uuringu autorid märgivad, et keerulisemad investeerimisinstrumendid nagu investeerimine aktsiatesse, võlakirjadesse, fondidesse ei ole Eesti elanike seas eriti populaarsed.
Kuigi tänu pensionisüsteemile on 40% Eesti elanikest kaudsed aktsiaomanikud, on investor Mikk Talpsepa sõnul otse väärtpaberitesse investeerivate inimeste osa 3% ning selle näitajaga jääme me arenenud riikidest maha. Soomes on vastav number 15%, Rootsis 20%, USAs 21% ja Kanadas 37%.
Kommentaar
Alustage varem
Ege Metsand, Nordea Baltikumi säästmis- ja investeerimistoodete üksuse juht
Pangad on loonud investeerimistooteid, mis annavad võimaluse regulaarseks investeerimiseks ega nõua suuri summasid. Peamine soovitus on alustada varakult ja investeerida regulaarselt. Sel juhul kasvavad isegi väiksed summad aja jooksul märkimisväärseks.
Võtame näiteks keskmise brutopalga, mis on ligi 1000 eurot kuus ja mis on netopalgas 788 eurot. Kui sellest summast iga kuu 10% säästa, teeb see 79 eurot kuus vaba raha investeeringuteks. Näiteks kui investeerida iga kuu 50 eurot 4% tootlusega, mis on suhteliselt tagasihoidlik tulemus, siis 25aastaselt alustades saab inimese investeeringu väärtuseks pensioniajaks (65 aastat) 59 000 eurot.
Alustades 10 aastat hiljem ehk 35aastaselt on investeeringu väärtus 65. eluaastaks 35 000 eurot, mis on 40% väiksem.
Investeerimisega on alati mõistlik alustada kolmandast pensionisambast, kuna see annab maksusoodustust. Paigutades kolmanda samba pensionifondidesse kuni 15% aasta brutopalgast (maksimaalselt 6000 eurot), saab järgmisel aastal summalt tulumaksu tagasi, mistõttu investeeringu reaalne tootlus suureneb.
Järgmine valik on pankade koostatud fondide mudelportfellid või fondifondid. Kuna fondidesse investeerimisel tuleks tagada, et portfell oleks hajutatud regioonide ja varaklasside vahel ning aktsia- ja võlakirjafondide osakaal vastaks investori ajahorisondile ning riskitaluvusele, siis pole soovitatav eraldi suvaliselt valitud üksikfondidesse investeerida. Selleks, et tagada optimaalne portfelli riski ja tulu suhe, tuleb kasutada panga kokku pandud mudelportfelli või fondifondi, mis sobib konkreetse inimese riskitaluvuse ning investeerimiseesmärkidega.
Raha ei ole
Eestlaste tagasihoidlikku investeerimisaktiivsust põhjustab raha puudus, eriti sellise raha, mida investeerida ja kasvatada. "Aktsiatesse ja fondidesse investeerimiseks peavad inimesel olema küllaltki suured säästud, kuna aga Eesti elanikel jäävad need säästud väikseks, ei ole mõtet paigutada perekonna ainsat raha kuskile investeerimisfondi," usub Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Lee Maripuu. Vähene on ka inimeste teadlikkus investeerimisvõimalustest.
Kuid paljud eksperdid usuvad, et isegi keskmise brutopalgaga on võimalik raha kasvatada. Ka inimesel, kelle brutosissetulek on 1000 eurot kuus, on võimalik säästa.
Spetsialistid rõhutavad, et enne, kui hakata raha kuskile paigutama, tuleb luua "ohutuspadi", st koguda ettenägematuteks olukordadeks, näiteks töökaotus, varu, mis võrduks umbes 3-6 kuu palgaga. Reeglina jätavad säästude kogumisega tegelevad inimesed tagavaraks umbes 10% oma palgast. Tõsi küll, selle summa suurus sõltub igaühe finantskohustustest.
DNB Panga jaepanganduse kliendikeskuse juhi Veiko Sepa sõnul on säästa keeruline, kui finantskohustused ületavad 50% sissetulekust. Seetõttu jälgivad ka pangad laenu andmisel, et igakuised finantskohustused moodustaksid inimese sissetulekust vähem kui poole. Ainult vajaliku puhvri olemasolul võib mõelda raha kogumisest investeerimise eesmärgil.
"Minu tegevusplaan oleks lihtne: tõsta säästuprotsenti 20-le, maksa tagasi kõrge intressiga laenud, kogu kolme kuu kulutustele vastav rahatagavara hoiusele, alusta säästmist fonditoodetega," soovitab LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. Tema sõnul sobivad keskmise sissetulekuga inimestele hajutatud riskidega investeerimisfondid, kuid sellised, mille tootluse protsent ületab pikaajalises perspektiivis inflatsiooni. Sellisel juhul oleks hoiuse minimaalne tähtaeg kolm aastat.