Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Luksemburg meelitab Eesti ärihaisid

    Hillar Teder.Foto: Eiko Kink

    Lux Leaksi tõttu maksuskandaalis vaevlev Luksemburg on ahvatlenud ka kümneid Eesti äriseltskondi, kes on oma siinsed ettevõtted maksuparadiisiga ühendanud.

    Näiteks on oma Eestis registreeritud ärid Luksemburgi emafirma alla sättinud skandaalne ehitusettevõtja Toomas Tromp, kaubanduskinnisvara arendaja Hillar Teder, Tallinna linna salapärane lepingupartner, metsamaade kokkuostjad, itaallasest kinnisvaraärimees Roberto De Silvestri, hiljuti Narva-Jõesuusse uhke spaahotelli rajanud Vene miljonär jpt.
    LHV suuromaniku Rain Lõhmuse sõnul on üldteada fakt, et Luksemburg on väga ärisõbralik keskkond varakale väljast tulijale just praktilises mõttes. Luksemburgi ärikeskkond on terviklik, läbimõeldud ja testitud süsteem, mida on täiustatud aastakümneid. Soodsat ärikeskkonda toetavad stabiilne valitsus ja kuulumine Euroopa Liidu tuumikusse. "Võit Luksemburgile on ilmselge – kõrge SKP kodaniku kohta ning rohked Maseratidega tööle sõitvad konsultandid," ütles Lõhmus.
    Luksemburgis registreeritud firmade ilmumine Eesti ettevõtete omanikuks on viimasel paaril aastal hoogustunud. Lisaks kasutatakse ohtralt Luksemburgi pankade kliendikontosid, mille kaudu ostetakse näiteks Eesti firmade aktsiaid.
    Tuntuim Luksemburgi emafirmaga Eesti ettevõte on Skype'i tarkvara arendav Skype Technologies OÜ, mille Luksemburgi omaniku Skype Technologies S.A.R.L.-i ostis 2011. aastal Microsoft. Skype figureerib ka Lux Leaksi raames lekkinud maksukokkulepetes.
    Laiemalt tuntud Eesti ettevõtetest on Luksemburgi omanik veel näiteks reisikorraldajal OÜ TEZ Tour. TEZ Tourist 99% kuulub Luksemburgi ettevõttele Azimuth Investments S.A. ja 1% Venemaa ärimehele Alexander Sinigibskiyle, kes oli minevikus eraisikuna kogu ettevõtte omanik.
    Tutvustame järgnevalt veel käputäit äritegelasi, kes on oma äri Luksemburgi maksuparadiisiga ühendanud. Neid ettevõtteid iseloomustab valdavalt see, et Luksemburgis asuv omanik rahastab oma siinseid tütarfirmasid mh laenurahaga. See omakorda loob ka näiteks võimaluse maksude optimeerimiseks, kuivõrd Eestist oma Luksemburgi emaettevõttele makstavad laenuintressid ei ole siin ja ka Luksemburgis tulumaksuga maksustatavad.
    Pankrotimeistritest Facio meeste ehitusäri
    Pankrotistunud Facio Ehitusega kurikuulsaks saanud Toomas Tromp ja tema äripartner Riho Kalve ei lasknud end Eestis tekkinud skandaalidest häirida ning samal ajal, kui Facio alltöövõtjad siin saamata jäänud tasu pärast lärmi lõid, kolisid Tromp ja Kalve enda muud ärid Luksemburgi ettevõtte Baltic Construction Group S.A. (BCG) omandusse. Juba kuus Trompi ja Kalvega seotud ettevõtet on pankrotistunud, kuid see ei näi ärimeeste hoogu pidurdavat.
    Täielikult BCG omandusse on Tromp ja Kalve sättinud Riito Ehitus ASi ja Landstone OÜ, lisaks omab BCG 55% BCG Haldus OÜst ja 50% Ringvald OÜst.
    Trompi ja Kalve ettevõtete senist tegevust on iseloomustanud alltöövõtjatele võlgu jäämine. Ka Riito Ehitus on avalikkuse tähelepanu pälvinud alltöövõtjate solgutamisega. Samas on Riito Ehitus olnud vaatamata Trompi ja Kalvega seotud pankrottide lainele edukas riigihangetel.
    Viimati pälvis Riito Ehitus tähelepanu alles mõni päev tagasi, kui Äripäev kirjutas, et Riito Ehituse nõukogu liikmeks sai kriminaalkorras karistatud eksminister Villu Reiljan. Reiljan ei soovinud enda laienevat ärihaaret kommenteerida.
    Riito Ehituse nõukogu esimees ja Luksemburgis asuva BCG juht on sotsiaaldemokraadist maksukonsultant Ardo Ojasalu, kes juhib muide erakondade rahastamise järelevalve komisjoni.
    Trompi ja Kalve Luksemburgis registreeritud BCG omas 2011. aastal lühikest aega osalust ka OÜs Kooliarendus, mis on Tallinna linna äripartner kasumlikus koolide haldamises.
    Toomas Tromp, kes sai kurikuulsaks korduvalt alltöövõtjatele võlgu jäädes.Foto: Erik Prozes
    Itaallase Roberto De Silvestri kinnisvaraprojektid
    Aastaid tagasi „Unistuste printsessi“ telesaates tuntuks saanud itaallasest kinnisvaraärimees Roberto De Silvestri on Luksemburgi ettevõtete Equity Liner S.A. ja Fris S.A. alla koondanud mitu enda juhitavat Eesti kinnisvaraprojekti. Täpsemalt on De Silvestri Luksemburgi omanikfirmade alla koondanud neli Eesti OÜd: Komei Grupp, Kallasnurme, Optimum Investments ja Niine 11. Ettevõtted omavad erinevaid elu- ja äripindadega kinnisvaraobjekte Viimsis ning Tallinnas.
    Kõigi nelja Eesti kinnisvarafirma viimase paari aasta majandustulemusi iseloomustab kas negatiivne omakapital või järsult kõikuvad kasumid-kahjumid. Samuti on kõigil ettevõtteil Luksemburgi omanikfirmadelt saadud miljonitesse eurodesse ulatuvad laenud. Äripäev on kirjutanud, et De Silvestri juhitava Luksemburgi fondi kaudu paigutavad Eesti kinnisvaraturule raha peamiselt Prantsusmaa, Monaco ja Itaalia investorid. De Silvestri on Eestis üpris salapärane ärimees, sest tema siia paigutatava raha päritolu on teada vaid üldjoontes.
    Eestis kinnisvaraäri ajav itaallane Roberto De Silvestri.Foto: Veiko Tõkman
    Salapärane Tallinna linnavalitsuse lepingupartner
    Luksemburgi ettevõttele Callisto S.A. kuulub OÜ Roswitha Kinnisvarabüroo, mis omab muu hulgas osalusi kasumlikes Tallinna linna partnerettevõtteis.
    Esiteks omab Roswitha Kinnisvarabüroo 10-protsendilist osalust K&L Arendus OÜs, kes omab Tallinna linnaga lepinguid kahe koolimaja ja kahe lasteaia renoveerimiseks ja linnale üürimiseks. Eelmisel aastal sai K&L Arendus linnalt üüritulu 1,8 miljonit eurot ja aasta lõppes ettevõttele 1,1 miljoni eurose kasumiga. K&L Arenduse omanikud on lisaks Roswitha Kinnisvarabüroole Eve Herman, Kaupo Kolsar, Kajar Kruus, advokaadibüroo Kaevando & Partnerid ning advokaadibüroo Glimstedt.
    Teiseks omab Roswitha Kinnisvarabüroo 10-protsendilist osalust ka OÜs BCA Center. BCA Center on renoveerinud viis Tallinna kooli ning omab linnavalitsusega lepingut 2006. aastast. BCA Centeri omanikele maksti mullu dividendi 600 000 eurot ning aasta varem 290 000 eurot, ettevõtte mullune puhaskasum oli 2,3 miljonit eurot. BCA Centeri suuromanikud on läbi firmade Jaanus Otsa ja Olaf Herman.
    Roswitha Kinnisvarabüroo juhatuses on Aavik & Partnerid Advokaadibüroo advokaat Jaan Lindmäe, enne teda oli juhatuses Andres Aavik samast büroost. Seega peidavad ettevõttega seotud isikud end advokaatide varju. Luksemburgis registreeritud Callisto S.A. kuulub omakorda Briti Neitsisaartel registreeritud ettevõttele, seega ei selgu ka Luksemburgi registrist Callisto omanik(ud). Äripäev on Roswithaga seostanud Jaanus Otsat, kuid Otsa ise on seost aastaid tagasi eitanud ja eitab nüüdki.
    Lisaks eelmainitud Tallinna linna lepingupartneritele omab Roswitha Kinnisvarabüroo 50% OÜst Higsberg Invest, kus teine omanik on kinnisvaraärimees Raivo Sündema. Õhtuleht on 2005. aastal kirjutanud Sündemast kui ühest Eesti miljonäride tenniseklubi liikmest koos Urmas Sõõrumaa (Sõõrumaa on samuti üks Tallinna lepingupartner koolide haldamises), Tarmo Sumbergi, Härmo Värgi, Raimo Kägu, Robert Antropovi ja teistega. Samuti on Roswitha Kinnisvarabürool osalus OÜs Greenflex, mis haldab enda väljastatud laene, ja OÜs Pintaro, mis haldab kinnisvara ja mis näiteks mullu teenis puhaskasumit 1,4 miljonit eurot. Veel omab Roswitha Kinnisvarabüroo osalust MTG Grupp OÜs, millel sisuline tegevus puudub, kuid mis sõlmis 2012. aastal võlaõigusliku lepingu Harjumaal mingi kinnisasja omandamiseks.
    Nagu Tallinna partnerettevõtteis, on ka mitmes teises eelnimetatud äris koos Roswitha Kinnisvarabürooga omanike hulgas ettevõtja Olaf Herman jt Astlanda Ehitusega seotud isikud.
    Luksemburgi fondid ostavad Eestis metsa
    Luksemburgi kaudu on miljoneid eurosid investeeritud Eesti metsa- ja põllumaadesse. Täpsemalt kuulub Luksemburgi firmadele Dasos Forinv 2 ja Dasos Timbinv 2 kolm Eesti ettevõtet: Estonian Sustainable Forestry OÜ, Karusambla OÜ ning Paloküla-Palomõtsa Põllud ja Metsad OÜ. Kõik kolm Eesti firmat tegelevad metsa- ja põllumaade varumise ja müügiga. Enda omanikfirmadega seotud fondidelt on Eesti metsavarumise ettevõtted saanud laenu kokku ligi 22 miljonit eurot. Luksemburgi ettevõtted kuuluvad Luksemburgi fondidele.
    Kõigi kolme Eesti ettevõtte juhatuses on soomlane Sami Petteri Veijalainen, Estonian Sustainable Forestry OÜs on koos temaga juhatuses ka teine soomlane Olli Petri Johannes Haltia.
    Luksemburgi omanikule kuulub veel üks suur metsavaruja – Haanja Forests OÜ. Haanja Forests kuulub järjekordset Luksemburgi fondi haldavale RMK Global Timberland Resources Holdings S.A.R.L.-ile, kes on siinset tütarfirmat rahastanud omakapitali ja siselaenuga. Haanja Forestsi emaettevõttelt saadud laen oli eelmise aasta lõpus ligi 23 miljonit eurot.
    Vene miljonäri investeeringud kinnisvarasse ja Sillamäe sadamasse
    Luksemburgi firmade kaudu oma Eesti investeeringuid haldav Venemaa ettevõtja Andrei Katkov rajas tänavu Narva-Jõesuusse luksusliku spaahotelli ning on koos Jevgeni Malovi ja Tiit Vähiga Sillamäe Sadama suuraktsionär. Katkov omab Eesti elamisluba, kuid elab Peterburis.
    Katkoviga seotud Luksemburgi ettevõttele PBL-System S.A. kuulub kinnisvaraarendusega tegelev Termak Real Estate OÜ, mis on Narva-Jõesuus asuva Noorus SPA Hoteli rajaja. Spaa avati pidulikult tänavu septembris ja avamisel oli kohal Tallinna linnapea Edgar Savisaar.
    Samale Luksemburgi ettevõttele kuulub ka OÜ Noorus, mis tegeleb majutus-, toitlustus- ja konverentsiteenustega.
    PBL-Systemsi omanik on Suurbritannias registreeritud ettevõte AGIR I&S Ltd.
    50% aktsiaseltsist Sillamäe Sadam kuulub kahele Luksemburgi ettevõttele Famer S.A. ja Optial S.A., mis on mõlemad Katkovi kontrolli all. Famer S.A. kuulub Panama ettevõttele ja Optial S.A. eespool nimetatud Briti ettevõttele AGIR I&S Ltd. Äripäev on kirjutanud, et Sillamäe Sadamasse investeeris Katkov koos oma äripartneri Jevgeni Maloviga, kes on samuti järelikult Luksemburgi ettevõtetega seotud. Peterburi külje all on Katkovil ja Malovil suur suvitusrajoon koos hotelliga.
    Katkoviga seotud Luksemburgi ärisid juhib seal elav ärinõustaja Patrick Meunier.
    Andrei Katkov (vasakul) koos külalise Urmas Sõõrumaaga enda spaahotelli avamisel Narva-Jõesuus.Foto: Andres Haabu
    Hillar Tederi ärid
    Luksemburgi ettevõtteid on oma äride struktuuris kasutanud Eesti üks rikkamaid inimesi Hillar Teder, kelle tegevuse fookuses on Ukrainas kaubanduskinnisvara arendamine.
    Tederi kontrolli all olev Luksemburgi ettevõte Vunderbuilt omab lisaks portsule Londoni börsile viidud Arricano kontserni aktsiatele osalusi ka mitmes Eesti firmas. Vunderbuiltile kuulub 50% eelmisel aastal asutatud HPT Property OÜst, mis tegeleb äripindade rentimisega autokeskustele. HPT Property teine omanik on Peeter Tiitson. Samuti kuulub Vunderbuiltile 50,01% OÜst Reval Auto Esindused ja 50% OÜst Al Mare Auto, mõlemas ettevõttes on lisaks Tederile omanikud Peeter ja Kristina Tiitson.
    Vunderbuilt omab ka tänavu asutatud ettevõtet Promptus Capital OÜ, mille tegevusalaks on märgitud mujal liigitamata finantsteenuste osutamine ja mille juhatuse liige on Hillar Tederi abikaasa Natalie Teder. Promptus Capitali omandas Tederi ettevõte Kristel Meose suurosalusega Zenith Capital Management OÜ-lt.
    Lisaks Vunderbuiltile kuulub Tederile Luksemburgis ka Expert Capital S.A., mis on sarnaselt Vunderbuiltile Arricano kontserni aktsionär.
    Lutheri kvartali arendaja
    Luksemburgi ettevõte Chateau Des Alpes S.A. omab alates eelmisest aastast osaühingut Bannister, millele kuuluvad nn Lutheri kvartali ehk endise Tallinna vineerivabriku ala kinnistud Pärnu maanteel ja Vineeri, Tatari ning Vana-Lõuna tänaval. Chateau Des Alpes S.A. suuromanik on omakorda Briti Neitsisaartel asuv ettevõte.
    Bannister ostis 2008. aastal Pjotr Sedini kinnisvarafirmalt AS Grove Invest 225 miljoni krooniga endise Tallinna vineerivabriku ala ja kavandab sinna elamu- ja ärikvartalit. Kinnistuid müüs kohtutäitur Veiko Kaasik ning pärast tehingut taotles Bannisteri nimel kinnistu planeeringu algatamist vandeadvokaat Viktor Kaasik.
    Bannisteri juhatuse liikmed on Natalja Kesler ja Jevgeni Ragrin. Pärast asutamist oli Bannisteri omanik Ragrin, kes oli minevikus venekeelse päevalehe Estonija üks omanikest koos Gennadi Everi ja püstolilaskudega 2001. aastal mõrvatud Vitali Haitoviga. Ragrini asemele tulid aga kiiresti erinevad maksuparadiiside firmad, esmalt Briti Neitsisaarte firma, seejärel Küprose firma ja viimaks Luksemburgi firma.
    Tšulets kolis äri Luksemburgist Hollandi Antillidele
    Aastatel 2006–2012 kuulus Aleksei Tšuletsi kontrolli all olev punkerdamisettevõte Baltic Sea Bunkering OÜ Luksemburgi ettevõttele Phoenix Energy International S.A., kuid siis kolis Tšulets ettevõtte enda Hollandi Antillidel registreeritud ettevõtte CNP Investments N.V. alla.
    Baltic Sea Bunkering kuulub Eesti edukamate ettevõtete TOP 100 hulka ja ettevõtet kontrolliv Tšulets on Eesti 40 rikkama inimese hulgas.
    Tšuletsi tuntumad firmad on Saurix Petroleum ja Infast Oil, mille omanikuks sai 2009. aastal sama eespool nimetatud Hollandi Antillide ettevõte, mis seni oli firmades väikeomanik Tšuletsi kui eraisiku kõrval. Hollandi Antillide ettevõttele kuulub ka Paldiski Sadamate AS. Nagu Luksemburgi, peetakse ka Hollandi Antille maksuparadiisiks.
    Tšuletsi vara väärtuseks hindas Äripäev tänavuses Rikaste TOPis 55,8 miljonit eurot.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Apranga esimese kvartali käive kasvas üle 10%
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Käesoleva aasta esimeses kvartalis ulatus Leedu rõivaste jaeketi Apranga Groupi müügikäive koos käibemaksuga 72,3 miljoni euroni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas käive 11%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Raadiohommikus: tippjuhtide värbamine, noorte palk ja börsitulemusi
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.
Neljapäeva hommikuprogrammis tuleb juttu tippjuhtide värbamisest, noorte palgaootusest ning mitme börsifirma tulemustest.