Venemaa plaanid ülemvõimuks Arktikas

Venemaa traditsioonilist vaadet välismaailmast markeerib sügav ebakindlus ja paranoia. Selle parimaks näiteks on Ukraina sündmused, kus Kreml haaras ohjad, et säilitada oma ajalooline geograafiline barjäär Lääne vastu. Moskva praegusest arusaamast ja lähenemist Arktika olukorrale nähtub seesama protektsionistlik muster.

Arktika Nõukogu kaheksast liikmesriigist kuulub viis NATOsse, toites Venemaa kahtlust, et tema vastased on oma jõude ühendamas. Kuigi vastuolud Kiievi ja Läänega on varjutanud Venemaa sõjaväelist tegevust Arktikas, teevad Moskva pikaajalised ambitsioonid selles regioonis närviliseks teisi Arktika riike, eriti Norrat.Venemaad huvitab Arktika mitmel põhjusel, kuigi peamiseks tõukeks Moskva mõtlemises on loodusressursid ja geopoliitilika. Arktikas on hinnanguliselt 30 protsenti maailmas veel avastamata maagaasist ja 13 protsenti avastamata naftavarudest, mida Moskva peab riigi majanduslikule arengule üliolulisteks välisinvesteeringute allikaiks. Põhja-Jäämere meretee Ida-Aasiast Euroopasse pakub ühtlasi võimalust Põhja-Venemaal taristu arendamiseks.Need ressursid ja mereteed pakuvad huvi aga ka teistele Arktika riikidele, ähvardades muuta kogu regiooni poliitiliseks lahinguväljaks. ÜRO mereõiguse konventsioon määratleb Arktika kuuluvust, pakkudes majandustsooniks territooriumi 200 meremiili kaugusel rannikust ja isegi kaugemal, juhul kui maavarad asuvad merepõhjas mandrilaval.

Sealsed kliimatingimused on seni ära hoidnud suuremad piiritülid ja Arktikas on endiselt ruumi territoriaalsetele nõudmistele ning vaidlustele. Teiste riikide huvid toidavad Venemaa otsustavust teha oma staatus peamise Arktika riigina selgeks kõiki vahendeid – sealhulgas sõjalist survet – kasutades.

Venemaa jõukogumine arktikasArktika militariseerimine on 2015. aastal ja edaspidigi Venemaa sõjaväe võtmeülesanne – koos üldise moderniseerimise ja vägede tugevdamisega Krimmis ning Kaliningradi oblastis. Venemaa kaitseministeeriumi sõnul käib praegu Arktikas vastuseks NATO regionaalsetele huvidele nõukogudeaegsete sõjaväebaaside ülesehitamine.

Novaja Zemlja õhuväebaas moderniseeritakse vastavalt moodsate ja uue põlvkonna hävituslennikute ning ajakohaste S400 õhukaitsesüsteemide vajadustele. Saarestikku rajatakse ka Põhjamere laevastiku mereväebaas ideaalse asukohaga Arktikas tegutsemiseks. Põhjamere laevastikku kuulub kaks kolmandikku tervest Venemaa mereväest – ainsast tuumajäälõhkujatega mereväest maailmas.

Lisaks on Moskva teatanud 6000-mehelise grupeeringu paigutamisest Kaug-Põhja, sealhulgas kaks motoriseeritud jalaväebrigaadi Murmanski piirkonnas ja Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas. Franz Josephi maale, Wrangeli saarele ja Otto Schmidti neemele on plaanitud ehitada radarijaamad ja maapealsed juhtimissüsteemid. Samuti kavatseb FSB suurendada Venemaa põhjaosas piirivalvurite arvu.Hiljutine sõjaväeõppus Vostok-2014 – seni suurim pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist – paljastas mitmed Venemaa plaanid Arktikas. Vene sõdurid, mereväelased ja lendurid olid selles regioonis ametis väljaõppega, rivistades teiste hulgas üles Pantsir-S (õhukaitse) ja Iskander-M (keskmaa ballistiline rakett) relvasüsteemid. Selline tegevus taastab vältimatult külma sõja õhustiku, mil see regioon oli USA ja NATO tähelepanu keskmes. Peale selle teatas Põhjamere laevastik, et nende Üksik Merejalaväebrigaad tegeleb kogu 2015. aasta vältel Arktikas intensiivse väljaõppega.Kreml on rõhutanud oma plaani 2020. aastaks moodustada heidutusvõimelised ühendatud väeliigid, kes suudaks kaitsta tema poliitilisi ja majanduslikke huve Arktikas. 2015. aasta algul on Venemaal Arktikas arvatavalt umbes 56 sõjalennukit ja 122 helikopterit. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu kinnitas, et 14 sõjaväelennuvälja Arktika rannikul võetakse aasta lõpuks kasutusele.

Kaitseministeerium teatas ka, et osa 2019. aastaks moderniseeritavast 50 püüdurhävitajast MiG-31BM paigutatakse just Arktikasse. Vaatamata Venemaad pitsitavatele majandusprobleemidele on kaitseministeerium pääsenud märkimisväärsetest eelarvekärbetest, mille ohvriks langes enamik teisi ministeeriume. Kreml on kaitsekulutusi hoopis 20 protsendi võrra tõstnud, andes selge märguande Venemaa prioriteetidest 2015. aastal ja näidates, et Moskva kavatseb oma sõjalistest eesmärkidest kinni pidada.2014. aasta lõpul asutas Venemaa Põhjamere laevastiku staabi baasil uue strateegilise väejuhatuse. Selle ülesandeks on kontrollida Venemaa põhjapoolseid saari ja hoida silm peal Hiinast Norrani kulgeval mereteel. Samuti peab see jälgima kõiki sõjalisi samme, mida teised riigid Arktikas astuvad.Nagu Baltimaad, on ka Barentsi meri pideva Vene hävitajate jälgimise all. Venemaa domineerimist kinnitab ka president Vladimir Putini poolt detsembri lõpul allkirjastatud uus sõjaline doktriin. Erinevalt eelnevatest kaitseprogrammidest arvati sellega esimest korda Arktika Venemaa otseste mõjusfääride sekka. Sama kehtib ka Venemaa mereväedoktriini puhul, mis sätestab kaks peamist geopoliitilist imperatiivi: suunitluse Mustale merele ja lähis-Arktika domineerimise.

Norra vastusKuigi Venemaa plaanid Arktikas näivad agressiivsena, ei ole kõrgematel sõjaväelastel Kremlis soovi sõjaliseks kokkupõrkeks lääneriikidega. Moskva on teadlik NATO artiklist 5, mille järgi iga rünnak liikmesriigi vastu peab kaasa tooma alliansi ühise vastulöögi. Sellegipoolest teeb Vene vägede kasv regioonis naaberriike – eriti Norrat – rahutuks.Venemaa tegevus Ukrainas ja jõunäitamine Arktikas on Oslot sundinud ümber hindama Moskva põhjasuunalisi plaane, eelkõige Barentsi mere piirkonnas. Norra toetas Lääne sanktsioone Venemaa vastu ja järgnevad Oslo toimingud annavad aimu strateegilisest meelemuutusest Venemaa kui potentsiaalse ohu suunal, tuues ühtlasi välja väiksema riigi nõrkused. Siiski on Norra, maailma ainus riik alalise sõjaväestaabiga põhjapolaarjoonest põhja pool, NATO Arktika-poliitikas juhtpositsioonil.

Kuigi Norra väed osalesid Iraagi koalitsioonis ja üle 500 sõduri rahuvalvevägedes Afganistanis – ja ühena seitsmest NATO riigist korraldas Liibüas õhurünnakuid – on Norra esmaseks mureks julgeolek Arktikas. Norralased on ulatuslikult investeerinud kaitsevõimesse Arktikas, kuid jäävad arvuliselt ja võimekuselt Venemaa kõrval siiski kääbuseks. Seetõttu tahavad nii Norra poliitikud kui ka sõjaväelased näha NATO kasvavat rolli Arktikas.Vaatamata Norra ja Venemaa kaitsekoostööle minevikus, kus torkavad silma üksnes harvad sõjaväelaste visiidid ja mõned ühised harjutused, ei korraldanud Norra külma sõja ajal kunagi Nõukogude piiri ääres õppusi. Sellest on Norra hoidunud ka pärast raudse eesriide avanemist. Nüüd aga teatas Norra valitsus Venemaa piiri lähedal Finnmargis märtsis 2015 toimuvatest suuremahulistest õppustest. Need õppused on Norra suurimad alates 1967. aastast. Moskva mõistab üha enam, et Norra poliitikas on Venemaa Arktika-ambitsioonide tõttu toimumas suunamuutus.Venemaa arusaam ArktikastVenemaa näib Arktikas end ette valmistamas igaks võimalikuks tulevikuolukorraks, kuid poliitikud küsivad üha enam, kas Arktika survestamine võib saada regionaalset võimutasakaalu muutvaks geopoliitiliseks pöördepunktiks. Domineerimine Arktikas mõjutaks igal juhul atlandiüleseid kaubateid ja liitlassuhteid, Venemaa suhteid Põhja-Euroopa riikide ning Hiinaga.

Pool sajandit kestis Arktikas USA ja Nõukogude vastasseis ja toimus arvukalt intsidente, millest osa võinuks viia otsese kokkupõrkeni. Ka pärast külma sõja lõppu on võimalik külmunud konflikti teke selles regioonis. Suurriigid on kaua võistelnud Arktika pärast ja nüüd on oma huvisid hakanud lauale panema ka Hiina, India ja muud maad.Kuigi Venemaa maadleb arvukate sise- ja välisprobleemidega, sealhulgas majanduslangus, Ukraina sündmused ja rahvusvaheline surve, on Kreml kindlaks jäänud oma ambitsioonidele Arktikas. See on Venemaa naabreid viinud poliitika ümberhindamisele näiteks Barentsi mere piirkonnas, samuti territoriaalsete nõudmiste osas polaarjoonest põhja pool.

Norra püüab üha enam NATOt kohale meelitada, kuid kuigi sõjalisest kokkupõrkest on saanud reaalne oht, ei soovi Venemaa oma provotseerivat käitumist lõpetada. Kreml teab, et territoriaalsetes konfliktides on tähtsad teod, mitte sõnad ja iga katse haarata endale maavararikast Arktikat nõuab sõjalist jõudu.