Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vitsur: majanduslikult mõtleme primitiivselt

    Majandusteadlane Heido Vitsur on pikalt oodanud, et Eesti investeeriks võlakirjadesse.Foto: Erik Prozes

    Võlakirjade ostmine aitaks Eestil varjusurmas rahaturgu käivitada, leiab majandusteadlane Heido Vitsur.

    Pururikkad riigid Singapur, Hongkong ja Luksemburg kasutavad võlakirju, sest need teevad majandusele head. Eestiga on aga teised lood. Meie pole Vitsuri hinnangul isegi mitte konservatiivsed, vaid lihtsalt piiratud suhtumisega.
    “Oleme piiratud ja ei mõtle, vaid lihtsalt plõksime. Majanduslik mõtlemine on meil algusest peale primitiivne. Mitte vale, sest üldjoontes on ta õige olnud, aga ei osata näha, et musta ja valge kõrval on hallid toonid,” rääkis Vitsur. “Võtame kas või portree. Kui see on must-valge, siis varjundid, mis tegelikult reljeefi ja sügavust annavad, puuduvad – meil on majanduses sama asi.”
    Kes oskavad Eestis halle toone märgata? “Inimesed, kellel on vähemalt viie- või seitsmeaastane majandusharidus heast koolist, ja rida ettevõtjaid on sellest kogu aeg aru saanud. Neid on palju, aga … Kuidas öelda … See on ketserlus, mida liiga palju ei trükita.”
    Vitsur selgitas, et kuna Eesti seisukoht on seni olnud, et võlakirju ei osteta, siis sellest rääkimist peetakse justkui usust taganemiseks.
    Võlakirju on meil emiteerinud vaid Eesti Energia ja Elering. Vitsurit pani pikemalt arutlema küsimus, millised riigiettevõtted sama teed minna võiksid. “Võib-olla Tallinna Sadam, Estonian Airi võlakirju keegi ehk ei osta … Raudtee on viletsas seisus. Sadam on transiidimurede ja Venemaa probleemide pärast ka riskantses tsoonis,” rääkis Vitsur. “Võib-olla saaks seda teha Riigimetsa Majandamise Keskus?”
    Ettevalmistusaeg võlakirjade emiteerimiseks kestaks umbes pool aastat. “Esialgu tuleks olemasolevate võlakirjadega läbi ajada,” sõnas Vitsur, lisades naljatades, et teine lahendus on Kreeka võlakirju osta.
    Kui pikas perspektiivis arukalt tegutseda, siis Eesti võidaks võlakirjade ostmisest, mitte ei kaotaks. Võlakirjade emiteerimise ja nende ostmisega saaks Eesti majandus Vitsuri sõnul ka kiirenduse, mida oleme juba kuus aastat oodanud.
    “Rääkisin just oma kolleegidele, et vähemalt 15 aastat tagasi ütlesin, et Eesti riigil tuleks välja anda võlakirju ja viia turule. Mitte seepärast, et riigil raha vaja oleks, vaid et saaks operatiivse paindlikkuse – vastavalt vajadusele saaks oma tegevuskiirust valida,” meenutas Vitsur oma väljaöeldut ajast, kui oli Eesti Energia nõukogus, ning ka hilisemast perioodist. “Võlakirjad aitavad meie rahaturgu käivitada, mis on surnud või pigem varjusurmas. Samuti annab finantsilise paindlikkuse ja võtab vajaduse finantseerida oma rahaga teisi.”
    Vitsur rõhutas, et OECD on aastaid rääkinud, et meie tõlgendus eelarvestrateegia tasakaalust on nii poliitiliselt kui ka majandusteoreetiliselt vale. Laenu arvelt ei tohiks katta jooksvaid kulutusi, vaid võiks teha majandust turgutavaid investeeringuid. Jutt laenamisest tulevastelt põlvkondadelt on pooltel juhtudel vale.
    “Kui teha investeeringuid näiteks raudbetoonist ehitusse, mis kestab 100 aastat, siis on see kingitus järgnevatele põlvkondadele,” ütles Vitsur. “Peame ennast finantsinstrumentidega kaasaegseks riigiks tegema.”
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.