Jaga lugu:

Kantsleri koduteater naudib rahastamiseeliseid

Kunangine kultuuriminister Rein Lang ja kantsler Paavo Nõgene on Vanemuise vastu helded olnud.  Foto: Raul Mee

Vanemuine on üks riigi poolt heldemalt rahastatud teatritest alates ajast, mil Reformierakonna liige Paavo Nõgene oli Lõuna-Eesti suurimas teatris juht, ja jätkunud veelgi hoogsamalt tema kantsleriametis.

Nõgesest sai kultuuriministeeriumi kantsler 2013. aasta jaanuaris. Senimaani oli Vanemuise teatri toetus veidi üle 4 miljoni euro. Samal aastal, kui Nõgene tuli kantsleriks, kasvas see enam kui miljoni euro võrra. 2014. aasta eelarvele lisandus veelgi peaaegu miljon. Käesoleva aasta riigieelarve eraldis Tartu teatrile on enam kui poole suurem – ligi 14 miljonit eurot.

Võrreldes teiste riigi osalusega etendusastustena tegutsevate sihtasutustega võtab Vanemuise teater igal aastal lõviosa riigi toetusest. Viie aasta lõikes läheb üheksale teatrile antud rahast 27 protsenti Vanemuisele. Temaga võib võrrelda vaid rahvusooperit Estonia, mis saab 30% rahast. Mõlemad on ainsad muusika- ja tantsuteatrid Eestis, selle vahega, et Estonia on läbinisti riigiteater ehk meie esindusteater.

Teised riigi osalusega teatrid ei saa sinna ligilähedalegi. Järjestuselt kolmanda teatri Ugala viie aasta riigitoetus on olnud enam kui poole väiksem. Nuku-, Endla, ja NO99 teater peavad võrreldes Vanemuisega läbi ajama suisa piskuga – neid toetatakse viie aasta jooksul ligikaudu igaüht eraldi kuni 5,5 miljoni euroga. Kõige madalamalt toetatud teatri NO99-t rahastatakse viie aasta peale kokku 3,3 miljoni euroga.

Viimaste aastate andmed puudu

Miks on Vanemuise toetus viimasel aastatel kasvanud? Nõgene põhjendab seda järgmiselt: "Rein Lang oli kultuuriminister, Andrus Ansip peaminister, mina kantsler. Aeg oli siis 2013. aasta maikuu, kui toimusid riigieelarve läbirääkimised." Toona valitsuse tehtud riigieelarveline otsus mõjutab teatrite rahastamist 2016. aastani. Lisaks Vanemuise rekordilistele toetustele otsustas valitsus sama otsusega raha anda ka teistele kultuuriobjektidele, sealhulgas Ugala teatri maja rekonstrueerimiseks. Ugala sai selle aasta riigieelarvest otseinvesteeringuteks ja finantskohustuste katteks 8,8 miljonit eurot.

Kuni 2013. aastani saab kõige hõlpsamalt teatrite rahastamisest ülevaate Eesti Teatri Agentuuri kodulehelt. Paraku puudub sealt möödunud ja käesoleva aasta teatristatistika. Seetõttu on Äripäev möödunud aasta lõpust saati teinud kultuuriministeeriumile päringuid, et välja selgitada, milline on teatrite rahastamise olukord viimasel ajal.

Päringuid tuli teha, sest kultuuriministeeriumi dokumendiregistris on enamik teatrite esitatud taotlustest muudetud ametisiseseks kasutuseks. Isegi riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandele ja sellega seotud dokumentidele ei saanud ligi teabenõuet esitamata. Enamasti kehtib ametisiseseks kasutamiseks mõeldud dokumentidele juurdepääsupiirang nagu riigisaladuselegi - 75 aastat.

Andmete küsimise ajendiks oli kultuuriringkonnas leviv pahameel, et Vanemuist eelistatakse teistele ning teatrite rahastamine on tugeva poliitilise surve all. Viimast ilmestab ehk seegi, et kui Nõgene Vanemuise teatri juhi kohalt lahkus, sai tema mantlipärijaks erakonnakaaslane Toomas Peterson.

Teatri nõukogus otsustavad poliitikud

Pärast kultuuriministeeriumi kantsleriks asumist sai Nõgesest Vanemuise teatri sihtasutuse nõukogu esimees. Temaga koos istub nõukogus Reformierakonna liige, Tartu linnapea Urmas Klaas. Mõlemad olid seotud ka Sirbi saagaga, mis kulmineerus 2013. aasta lõppedes toonast kultuuriministrit Rein Langi kukutavaks skandaaliks, sest viimane mehitas kultuurilehte juhtima Kaur Kenderi.

Nõgene oli juba siis kantsler, Klaas Sirpi haldava sihtasutuse Kultuurileht nõukogu esimees. Mõlemad osalesid koosolekul, kus kohtuti Kenderiga Sirbi asjade arutamiseks.

"Oluline on siinkohal täpsustada, et ka Toomas Väljataga ütles toona EPLile antud intervjuus, et kantsler viibis selle kohtumise juures vaid lõpuminutitel, mitte kogu vestluse juures," toonitab Nõgene.

Sisuliselt panevad Reformierakonna liikmed - Nõgene ja Klaas - Vanemuise nõukogus paika teatri arengu- ja rahastamisplaani. Kultuuriministeerium, mille juhtkonda kuulub Nõgene, annab raha. Samamoodi rahastab Vanemuise teatrit Tartu linnavalitsus, mida juhib Klaas.

Etendusastuste liidu ja Linnateatri juht Raivo Põldmaa väidab: "Sihtasutused sõltuvad väga palju oma nõukogust, kes sinna kuuluvad. Kui nõukogus on inimesi, kes hakkavad kiusama või oma poliitilist tahet näitama, võib asi keeruliseks minna. Kui sihtasutuste nõukogudesse satuvad poliitilised figuurid, kes hakkavad seal oma poliitilist survet teatritele avaldama või sekkuvad teatri juhtimisse ning hakkavad teatrit juhtima, siis on jama."

Riigikogu liige (SDE), endine kultuuriminister ja teatrijuht Jaak Allik viitab, et Reformierakond hoiab jätkuvalt kultuuri rahastamise hoobi enda käes: "Teha nägu, et me ei juhi, aga tegelikult juhime, on mõttetu. Ministeerium peabki juhtima, sest tema vastutab, temal on raha. Sirbi lugu tõi detailides välja, mis mehhanismid otsustavad."

 

Toetust ka Tallinna Sadamalt ja kvoodirahast

Teisalt tekib Alliku hinnangul ka huvide konflikt, kui ministeeriumi esindaja istub sihtasutuse nõukogus: "Nõukogu esimehena peab see liige võitlema ikkagi oma sihtasutuse huvide eest nii palju, kui võimalik."

Ent riigieelarveline toetus pole ainus, mida Vanemuine saab. Tartu teatrit on toetanud eelnevatel aastatel enam kui 5 miljoni euro süsihappegaasi kvoodirahaga. Ka kvoodiraha toetuste arvestuses sai Vanemuine kahe maja korrastamiseks võrreldes teiste teatritega märksa rohkem toetust - ligi 4 miljonit eurot. Näiteks rahvusooper Estonial õnnestus ooperimaja hoone korrastamiseks saada toetust alla 700 000 eurot. Nõgene ütleb selle peale, et rahvusooper on tehtud korda laenu abil.

Lisaks toetas Vanemuist kümnete tuhandete eurodega riigifirma Tallinna Sadam, mille nõukogu esimees oli Reformierakonna liige Neinar Seli. 2012. aastal eraldas Tallinna Sadam Vanemuise teatrile 25 000 eurot. Aasta varem otsustas riigifirma Vanemuist toetada 22 000 euroga.

Samuti toetas hasartmängumaksu nõukogu, mille liige on samuti Nõgene, möödunud aastal Vanemuise sihtasutust ja Vanemuise Teatri- ja Balletikooli kokku 2200 euroga. Tõsi küll, Nõgene ei osalenud hasartmängumaksu nõukogu koosolekul, kus nendele asutustele raha eraldati.

Nõgese kaitseks tuleb märkida, et kuigi Vanemuise rahastamine paistab hästi silma, on kogu valdkond tervikuna raha juurde saanud. Kultuurivaldkonnas on märgatud, et Nõgese kantsleriks tulekuga on rahakraanid avanenud. Kasvanud on ministeeriumi eelarve, ligi 6%. Kulude ja investeeringute pool on kasvanud peaaegu 23%. Ainuüksi teatrite otseinvesteeringute ning finantskohustuste katteks mõeldud eraldiste kogusumma on kasvanud 5 miljonilt eurolt 21 miljonile eurole.

Etendusasutuste liidu ja Linnateatri juht Raivo Põldmaa nendib, et raha saamine ministeeriumile on kõva lobitöö: "Ju ta on siis edukas olnud rahandusministeeriumiga läbirääkimistel, sealt see raha ju tuleb. Teatrirahvas on igatahes rahul." Vähemalt suuremate teatrite juhid, täpsustab Põldmaa.

Statistika

Viimase viie aasta toetused teatritele, mis on riigi osalusega sihtasutused:  

Estonia ooperimaja* - 38 451 349 eurot, kogusummast 30%

Vanemuise teater - 34 397 027 eurot, kogusummast 27%

Ugala teater - 14 281 175 eurot, kogusummast 11%

Draamateater - 11 813 903 eurot, kogusummast 9,2%

Vene teater - 8 225 046 eurot, kogusummast 6,4%

Rakvere teater - 6 914 336 eurot, kogusummast 5,4%

Nuku teater - 5 488 478 eurot, kogusummast 4,3%

Endla teater - 5 233 102 eurot, kogusummast 4%

Teater NO99 - 3 331 484 eurot, kogusummast 2,6%

Üheksa teatri toetus kokku viie aasta peale: 128 135 900 eurot

(*avalik-õiguslik teater)

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas