Kas naftakartelliga on kööga?

OMX Baltic0,08%319,07
OMX Riga0,28%980,42
OMX Tallinn0,19%2 232,88
OMX Vilnius−0,31%1 504,85
S&P 5000,59%7 811,54
DOW 300,83%51 654,95
Nasdaq 0,64%27 366,17
FTSE 1001,06%10 552,05
Nikkei 225−0,02%69 030,92
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,44

OMX Baltic0,08%319,07
OMX Riga0,28%980,42
OMX Tallinn0,19%2 232,88
OMX Vilnius−0,31%1 504,85
S&P 5000,59%7 811,54
DOW 300,83%51 654,95
Nasdaq 0,64%27 366,17
FTSE 1001,06%10 552,05
Nikkei 225−0,02%69 030,92
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,18
EUR/RUB0,00%95,44

Kui tagasi ajalukku vaadata, pole OPECil praegu käes just kõige soodsamad kaardid, vastupidi, kartell võib õige pea hingusele minna, vahendab Bloomberg Maailmapanga koostatud raportit.

OPECi peakorter Austrias
Foto: epa

OPECi püsiv järjekindlus nafta tootmist mitte vähendada võib kaasa tuua selle, et OPECi päevad on loetud. Organisatsioon on tõotanud, et kaitseb oma turuosa ning jätkab võimsat naftatootmist. USA on oma nafta tootmist suurendanud ning naftakompaniid tegutsevad ka Kanadas asuvatel naftaliivadel. OPECi strateegia on, et püsiv ületootlus ning sellega kaasnev hindade alanemine paneb konkurendid tootmismahte vähendama. See omakorda tähendaks, et OPECi mõjuvõim maailma naftaturul ei vähene. OPECisse kuuluvate riigid toodavad umbes 40% kogu maailma naftatoodangust.

Maailmapanga uus raport näitab, et kui vaadata tagasi ajalukku, siis selgub, et kartellil on oma mõjuvõimu keerukates turutingimustes ning seoses tehnika arenguga siiski raske säilitada.

Pärast II maailmasõda püüdsid riigid sageli kokku leppida erinevates tegevustes, et ühe või teise kauba hinda stabiilsena hoida. Sellisteks kaupadeks olid näiteks tina, nisu, kohv, oliiviõli ja suhkur. Reeglina lagunesid taolised kokkulepped aga õige pea laiali. Välja arvatud, muidugi, ühe erand – OPEC, mis loodi 1960. aastal ning mille eesotsa asus Saudi Araabia.

Selleks, et eelpool toodud näiteid illustreerida, võtame vaaluse alla neist mõned, näiteks tina. Kunagi ammu mässisid inimesed sellesse oma toidujääke, samuti valmistati tinast joogipurke. Nüüd on tina rolli üle võtnud alumiinium, mis on kergem metall ning vastupidavam korrosioonile. Maailmapanga sõnul on alumiiniumi kasutuselevõtu tegelik põhjus aga see, et 1985. aastal kukkus 30 aastat toiminud toonane tinakartell laiali.

Või vaatame hoopis loodusliku kautšuki näidet. 1979. aastal rajasid kolm suuremat kautšuki tootjat Indoneesia, Tai ja Malaisia kautšuki tootjate grupi. 90ndate Aasia majanduskriis langetas kautšuki nõudlust ning hind hakkas langema. Kriisi käigus nõrgenesid Aasia riikide valuutad ning kuivõrd kautšuki hinda denomineriti dollarites, muutus kautšuk kohalike turgude jaoks kallimaks. See oleks eeldanud, et tootmist vähendatakse, aga kuna valuutad devalveerusid, hakati kautšukki juurde tootma. Kartell lagunes 1999. aastal.

Ja mis saab OPECist? 70ndatel toimunud naftakriisi aegu oli OPEC jätkuvalt võimul. Siiski, uute tootjate turuletulemisega on Maailmapanga hinnangul viimase kahekümne aasta jooksul kartelli mõjuvõim vähenenud. „On vähe tõendeid selle kohta, kas OPEC on olnud kartellina efektiivne,“ lausus Michael Levi, kes töötab Maailmapanga välissuhete nõukogus. „Aeg-ajalt on Saudi Araabia teinud samme, et turgu stabiliseerida,“ lisas ta.

Maailmapanga arvates võivad nii-öelda uue ajastu naftatootjad olla turul märkimisväärse tähtsusega ning igati arvestatavad.

Siiski, OPECi päevad ei pruugigi olla veel loetud ning kartell ei pruugi hävida. Erinevalt eelpool mainitud kartellidest ei pea OPECi liikmed oma tegevustes lähtuma isekeskis kirja pandud seadusetähest, mis reguleerib kartelli tegevust. See annab organisatsioonile juurde rohkem mitmekesisust ja võimaldab tegevusi varieerida.

Kas naftakartelliga on kööga?

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised