Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas korraldada ettevõtte raamatukogu?

    Tallinna Kaubamaja sekretäri Olga Säkseli ülesandeks on korraldada raamatukogu tööd – nädalas võtab see ca 30 minutit tema tööajast. Foto: Meeli Küttim

    Ettevõttesisesed raamatukogud on hea võimalus arendada töötajate erialaseid teadmisi ning pakkuda huvitavat lugemist puhkepauside ajal, kirjutab Äripäeva 20. märtsil ilmuv erileht Sekretär.

    Kuidas korraldada head ettevõtte raamatukogu? 

    * Raamatukogu loomisel peab olema firma juhtkonna toetus ja firmas reaalne vajadus ehk seda peavad soovima ka töötajad.* Muuda raamatukogu kõigile töötajatele kergesti leitavaks ning selle kasutamine mugavaks.* Kaasa raamatukogu töösse ka töötajad. Tasub uurida, milliste tööalates teemade vastu nad huvi tunnevad ning milliseid raamatuid, ajakirjandust võiks nende huvidest lähtuvalt tellida. Raamatukogus võiks olla lugemiseks ka kergemat lugemist puhkepauside ajaks.* Määra vastutaja, kes tegeleb raamatukogus laenutamise korraldamisega ja uute raamatute tellimisega. Üks raamatukogu töötaja võiks võimalusel olla bibliograafi eriharidusega.* Kajasta lugemissoovitusi ettevõtte siselehes või intranetis. Asjalik soovitus motiveerib ka teisi raamatut pihku haarama ja aktuaalsete teemade üle arutlema.* Hoia silma peal ettevõtte valdkonna uutel ja põnevatel raamatutel. Nii nendel, mis on ilmunud, kui ka alles ilmuvatel raamatutel.* Süstematiseeri raamatukogu teemade kaupa. See aitab neid nii online-süsteemis kui ka riiulitelt kergemini leida.* Loo raamatukogule võimalusel oma sümboolika: pitsat, järjehoidja koos tagastuse meeldetuletusega, mis kõik toetab raamatukogu tuntust ettevõttes.* Korralda ettevõttes temaatiline raamatunädal, et näidata lugemise ja iseseisva õppimise kasusid. Nii mõnigi tolmukihi alla jäänud teos võib leida uue tänuliku lugeja.

    Allikas: Jana Haugas, Elina Stepanova, Mart Siilivask

    Ettevõttesisene raamatukogu on olnud Kaubamaja ASil juba 13 aastat ning sealt võib leida kõiksugust kirjandust, mis on seotud Kaubamaja juhtimisega. Seal on raamatuid psühholoogiast, teenindusest, asjaajamisest, juhtimisest, majandusest, ettevõtlusest, turundusest ning ühtlasi ka hobidest, moest ja etiketist.
    Peamised lugejad on Kaubamaja töötajad. Kaubamaja ASi personali arendus­spetsialisti Jana Haugase sõnul võib laiema kasutajaskonna teenindamine osutuda problemaatiliseks, sest raamatuid on enamasti üks eksemplar. “Samuti on raamatukogus laenutamiseks töötajate isiklikke teoseid, mis on töökohal hoiul,” põhjendas Haugas.
    Raamatukogu perenaine on sekretär. Tema ülesanneteks on avaldada infot uute raamatute kohta ettevõtte intranetis ning korraldada laenutamist. Ühtlasi tuletab ta laenutajale meelde, kui viimane on unustanud raamatu liiga pikaks ajaks enda kätte. Uute raamatute tellimiseks teevad ettepanekuid töötajaid, vastavalt sellele, millised raamatud on neile tööalaselt vajalikud. Kuigi raamatukoguga seotud ülesandeid on mitmeid, siis ajakulu sekretäri jaoks ei ole rohkem kui pool tundi nädalas.
    Raamatukogu leiab Kaubamajas aktiivset kasutust. Seda nii tudengite kui ka juhtide poolt. “Õppuriteks on meie enda töötajad – kutsekoolis või ülikoolis õppivad noored. Kuna erialane kirjandus on tudengile üpris kallis, siis on mõistlik soovitada häid raamatuid ettevõttel soetada, siis on ka kasutajate ring laiem,” selgitas Haugas.
    Kui juhtimis- ja majandusalaseid ning psühholoogiast kõnelevaid raamatuid laenavad enam juhid ja spetsialistid, siis erialast kirjandust kasutatakse aeg-ajalt ka Kaubamajas sisekoolituste ettevalmistamisel.
    Sekretäri tööd lihtsustab veebipõhine keskkond
    Nortal ASis on raamatukogu olnud ligi üheksa aastat. 1563 IT-teemalist raamatut laenutatakse ainult Nortali töötajatele. Füüsilised raamatukogud asuvad Tallinnas ja Tartus, aga raamatuid saavad laenutada ka Nortali teiste kontorite töötajad nii Soomes, Leedus, Serbias, Rumeenias kui ka Omaanis.
    Kui see huvi peaks tekkima, siis saadetakse raamat sihtriiki posti, kulleri või töötajaga, kes on sinna riiki minemas. Nortal ASi assistendi Elina Stepanova sõnul tuleb aga raamatu teise riiki saatmist ette väga harva. Kui see juhtub, siis korraldab raamatu saatmise assistent.
    Raamatute valik on üleval ettevõtte siseveebis. Nortal ASis on kasutusel keskkond Microsoft SharePoint. Seal on kirjas raamatu nimi, autor, mis teemaline see raamat on, kus kontoris asub ning kas raamat on välja laenutatud või mitte. “Selles keskkonnas asuvad meil ka e-raamatud ning nimekiri kontoritesse tellitud ajakirjadest,” selgitas Stepanova.
    Kui töötaja laenutab raamatu, siis ta peab selle registreerima intranetis. Tagastamisel tuleb teha sama. “Me eeldame töötajatelt heaperemehelikku käitumist ettevõtte varaga, siiani on käinud raamatute laenutamine aususe peale,” kirjeldas Stepanova. Kui juhtubki, et mingi raamat on raamatukogust kadunud, siis saadab assistent siselisti teate ja tavaliselt töötaja tagastab teaviku.
    Ka hoolitseb assistent raamatukogu sujuva toimimise eest. Tema ülesandeks on kontrollida, et kõik raamatud oleksid olemas ning tellida uut erialast kirjandust vastavalt töötajate soovidele. Stepanova hinnangul on töötajad raamatukoguga rahul ning raamatute valikut uuendatakse igakuiselt.
    Swedbank avas siseraamatukogu 2011. aastal. Esialgu koosnes see osakondades olevatest raamatutest ja ajakirjadest, tänaseks on raamatukogus aga 2018 teavikut, mis võtavad enda alla umbes 100 ruutmeetrit.
    Firma tegevusvaldkonnale kohaselt on raamatukogus kõige enam ettevõtlus-, pangandus-, rahandus- ja juhtimisalaseid raamatuid. “Näiteks juhtimisalaseid raamatuid on 263, rahandus ja pangandusalaseid 375, ettevõtlusalaseid 312 ja psühholoogiaalaseid 138,” sõnas Swedbank ASi pressiesindaja Mart Siilivask.
    Vähemal määral on Swedbanki raamatukogus ka majandusalast, üldharivat ja juriidilist kirjandust ning arvutiõppega seotud teoseid. Teatmeteostest on esindatud keelesõnaraamatud, kohallugemiseks aga olemas paberajalehed Eesti Päevaleht, Postimees, Äripäev, Eesti Ekspress, Maaleht ja Sirp ning ajakirjad Director, Forbes, Harvard Business Review ja The Economist.
    Uusi raamatuid tutvustab uudiskiri
    Swed­banki mahukas raamatukogu on mõeldud majasiseseks kasutamiseks ning raamatuid laenutatakse kõigile Swedbanki töötajatele üle Eesti. Peamajast väljaspool asuvatele lugejatele saadetakse laenutatud raamatud sisepostiga ning tagastatakse need samal moel. Lugejatele on siseveebis rubriik Raamatukogu, kus lugeja näeb kogu raamatute nimekirja ja saab endale huvipakkuvaid teoseid otsida.
    Raamatukogus toimuvat korraldavad kaks raamatukoguhoidjat, nende tööd hõlbustab veebipõhine keskkond, kus registreeritakse raamatute laenutused, kontrollitakse tagastamist ja otsitakse raamatuid. Raamatukogu tellimiskeskus on loodud panga enda IT-töötajate poolt ning see toimib SharePointi põhjal.
    Siilivaski sõnul laenutatakse raamatuid kolmeks nädalaks, pikendada saab lugemisvõimalust kahe nädala kaupa kolm korda. “Kui laenutuse tähtaeg on lõppenud, saadame lugejale e-kirjaga teavituse,” lisas Siilivask.
    Kirjanduse tellimisel arvestab Swedbank töötajate ja sisekoolitajate soovitusi ning peab nõu panga erinevate spetsialistidega. Ühtlasi jälgivad raamatukoguhoidjad internetist ja ajakirjandusest raamatukaupluste pakkumisi.
    Uute raamatute tutvustamiseks koostab raamatukogu uudiskirja koos raamatute lühikirjeldustega. “Seni on ilmunud 31 uudiskirja,” ütles Siilivask. Ta lisas, et tagasiside on eranditult positiivne. “Raamatukoguga ollakse rahul. Eraldi on välja toodud erialase kirjanduse valiku suurus, laenutamistähtaegadest teavitamine ning uudiskiri,” rõõmustas Siilivask.
    ---- 
    Artikkel ilmub 20. märtsil Äripäeva erilehes Sekretär. Lisaks saab väljaandest lugeda, milline näeb välja tippjuhi sekretäri tööpäev, kuidas nutikalt nõupidamistelauda katta, firma asjaajamist korraldada jm.
  • Hetkel kuum
Elisa tegevjuht: aeg nõuab eksperimenteerimise harjumust
Traditsioonilised masin-tüüpi organisatsioonid ei suuda enam vastata kõigile katsumustele, mida pidevalt kaikaid kodarate vahele loopiv maailm pakub. Selleks, et mitte põruda, tuleb täita mõned eeldused, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Traditsioonilised masin-tüüpi organisatsioonid ei suuda enam vastata kõigile katsumustele, mida pidevalt kaikaid kodarate vahele loopiv maailm pakub. Selleks, et mitte põruda, tuleb täita mõned eeldused, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Buffetti börsifirma astus 1 triljoni klubile lähemale
Legendaarne investor Warren Buffett edastas möödunud nädalavahetusel börsifirma Berkshire Hathaway aktsionäridele järjekordse kõne, milles teavitas ka, et panused Jaapani kaubandusettevõtetesse tõid eelmise aasta lõpuks 8 miljardit dollarit kasumit, vahendas Wall Street Journal.
Legendaarne investor Warren Buffett edastas möödunud nädalavahetusel börsifirma Berkshire Hathaway aktsionäridele järjekordse kõne, milles teavitas ka, et panused Jaapani kaubandusettevõtetesse tõid eelmise aasta lõpuks 8 miljardit dollarit kasumit, vahendas Wall Street Journal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Kristi Hõrrak: puust ette ja roheliseks – kuidas iga väikeettevõtja saab juba praegu rohepöördest võita
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Konverentsil Südi tuleb juttu elektriautodest, tööampsudest ja Rail Balticast
Kuidas panna tööampsud ettevõtte kasuks tööle, mida saavad ärid võita Rail Baltica trassist ja kuidas hoida joonel elektriautode laadimisega seotud kulud, selgub värskest Äripäeva raadio sisuturundussaatest.
Kuidas panna tööampsud ettevõtte kasuks tööle, mida saavad ärid võita Rail Baltica trassist ja kuidas hoida joonel elektriautode laadimisega seotud kulud, selgub värskest Äripäeva raadio sisuturundussaatest.
Endine tippkorvpallur sai moosi keetmisest ettevõtluspisiku
Eestis ja Saksamaal profiliigades korvpallurina ilma teinud Mihkel Kurg (36) leidis end poolteist aastat tagasi täitsa uues rollis – küsis emalt retsepti ja hakkas keetma tšillimoose.
Eestis ja Saksamaal profiliigades korvpallurina ilma teinud Mihkel Kurg (36) leidis end poolteist aastat tagasi täitsa uues rollis – küsis emalt retsepti ja hakkas keetma tšillimoose.