Kinnisvara hindadel napib kauplemisruumi

“Ütleksin, et turg toimib enam-vähem normaalselt ning reageerib normaalselt nõudlusele ja pakkumisele,” ütles Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand. Samas ei maksa tema sõnul unustada, et Eesti ei ole ainult Tallinn, vaid ka Tartu, Narva ja Kõlleste. “Tallinnas on trend tõusvas joones, Narvas näeme langust ning Kõllestes on olukord stabiilne, sest seal pole kunagi midagi märkimisväärset kinnisvaraturul toimunud,” märkis ta.Hinnakorrektsiooni oodata pole

Tallinnas, eriti aga Tartus, on Allekandi sõnul ­uute korterite niinimetatud laoseis suurenenud ja seega peaks justkui turg liikuma rohkem ostjate kontrolli alla, kuid ostusoovi vähenemist näha ei ole. Kuigi hinnad on kõrged, ei näe Allekand lähiajal selles olulisi muutusi. Lisaks tõusnud palkadele on kõrgete hindade taga ka uusarenduste ehitusõiguse hinnad, mis on järjekindlalt kasvanud, sest asja­ajamine muutub iga aastaga järjest keerulisemaks. Uusarenduste hinnatõus tõmbab järele ka järelturu.

Hindade langemist Allekand kuigi tõenäoliseks ei pea. “Üldpilt on kahjuks selline, et kui Euroopa rahatrükk tööle pannakse, siis mingit hinnakorrektsiooni ei tule. Pigem jõuab osa sellest rahast tasapisi ka meile ning nõudluse püsimisel jätkub väike hinnatõus.”

Suurema pakkumise tõttu on ostjal valikut aina enam, mis annab ka võimaluse kinnisvara ostmisel hinna üle kaubelda, aga turuhinnale vastavalt hinnatud atraktiivseid objekte on endiselt võimalik müüa ka väljareklaamitud hinnaga. Kuigi õigesti hinnastatud elupindade puhul ei pruugi hinnavõit olla suurem kui varem, tõstab alternatiivide olemasolu müüja valmidust teha allahindlusi. Keskmiselt jääb väljakaubeldav hinnavõit viie protsendi ringi.

“Mingeid eriti vingeid läbirääkimistaktikaid ma välja tuua ei saa peale selle, et küsija suu pihta ei lööda,” ütles Allekand. Mõnikord tähendab liigne küsimine siiski seda, et selle ostjaga lihtsalt rohkem ei räägita. Seetõttu soovitas Allekand kallimate asjade puhul kindlasti ka ostja poolel kasutada maaklerit. “Nii saab märksa parema ettekujutuse, mis võiks olla pakutava vara õige hind.”

Laenujäägist vähemaga ei müüda

Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade ­tegevjuhi Eve Soppe sõnul on iga pakkumine siiski omaette juhtum ja rusikareegleid kauplemise kohta välja tuua ei saa. Kui ostuhuviline teeb pakkumise, mis on väiksem kui omaniku pangalaenu jääksumma, siis tehinguni ei jõuta. Samas tuleb ette ka olukordi, kus ostja on varast niivõrd emotsionaalselt huvitatud, et on nõus maksma isegi eksperthinnangus esitatud väärtusest suurema summa. “Hinna allakauplemisel mõjutab müüjat kõige enam ikka ähvardus minna kõrvaltänavasse teise pakkuja juurde,” märkis ta.

Kõige nõutumad on uued või hiljuti renoveeritud pinnad. “Eks vana elamufond kaob vaikselt alt ära. Vanad ja halvasti hooldatud majad ei ole enam atraktiivsed. Tihtipeale on selle taga halvad korteriühistud, kes ei saa KredExilt laenu ega saa seetõttu enam maju renoveerida. Selles suhtes on rämpsu ka palju. Kõige enam põlgavad sellised hooned ära just nooremad pered, alles jäävad pigem pensionärid.”