Karoliina Vasli • 16. juuni 2015 • 6 min
Jaga lugu:

Elektritööde turgu valitseb must tööjõud

Elektritööde turgu valitseb must tööjõud  Foto: Raul Mee

Elektritööde turul käib karm konkurents, ametlike firmade kõrval tegutsevad nii-öelda haltuuraelektrikud, kelle töötund on mitu korda odavam, ent lepingut ja garantiid nad ei anna. Vigade või õnnetuste korral vastutab omanik.

OÜ Kriskar Elekter elektritööde osakonna juhataja Georg Denks teab omast käest, kuidas teooria võib praktikast erineda. Tihti saab ta kõnesid murelikelt majaomanikelt, kel kodu ammu püsti, aga oleks vaja kohalikult omavalitsuselt kasutusluba. Elektriprojekt näeb paberil väga asjalik välja, kuid tegelikult maja elektrisüsteem sellega ei kattu – tööd tehti odavalt ja ülejala.

Kasutusloa puhul oleks vaja elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistust ja dokumenti elektripaigaldise tehnilise kontrolli kohta. “Näen, et vigu on väga palju. Kui küsin, kes elektritööd tegi, siis omanikud tunnistavad, et eelistati haltuurat. Loomulikult too elektrik millegi eest ei vastuta,” sõnas Denks. 

Pädevustunnistus näitab elektriku võimekust

Elektrikutele on pädevusklassid kehtestanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Pädevusklassi andmisel arvestatakse isiku haridust, töökogemust ja elektriohutusalaseid teadmisi. Pädevustunnistused jagunevad A-, B-, B1- ja C-klassi pädevustunnistuseks.

A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöid ning teha tehnilist kontrolli mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldises.

B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöid ning teha tehnilist kontrolli madalpingelises elektripaigaldises.

B1-klassi pädevustunnistus annab õiguse:– juhtida elektripaigaldise ehitustöid madalpingelises elektripaigaldises peakaitsme nimivooluga kuni 63 A, välja arvatud projekteerimise ja tehnilise kontrolli töid;– olla käidukorraldaja madalpingelises elektripaigaldises peakaitsme nimivooluga kuni 250 A.

C-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida madalpingelise elektriseadme, kuid mitte elektripaigaldise remonditöid.

Projekteerimise ja tehnilise kontrolli tegemise õigus kaasneb pädevusklassiga vaid siis, kui isikul on elektrialane kõrgharidus. Erandina võib personali sertifitseerimisasutus anda sellise õiguse isikule siis, kui ta tõestab veenvalt oma projekteerimistöö või tehnilise kontrolli tegemise oskust ja sellealast varasemat kogemust.

"Näiteks on niisketes ruumides pistikupesad ja kõiksugu seadmed, aga voolukaitset taga pole. Juhtub ka seda, et valgustus ja pistikupesad lihtsalt ei klapi,” lausus Denks ja lisas, et mõni olukord on pererahvale väga ohtlik ja võib lõppeda põlenguga.

Küsimuse peale, miks kergekäeliselt haltuura tegija valitakse, muigas Denks, et tahetakse odavamalt saada. “Kui sul on ametlik firma, siis tuleb arvestada käibemaksu, palkade ja muude kuludega. Hinnavahe haltuuramehega on vähemalt kaks korda. Näiteks kui on 200ruutmeetrine eramaja, siis ehitamise käigus võivad kõik elektritööd ja valgustus maksma minna isegi kuni 8000 eurot, mustalt saab selle töö 2000–3000 euroga tehtud,” märkis ta. 

Puudub garantii

ASi TERA juhatuse esimehe Urmas Mahlapuu sõnul ei anna niinimetatud must tööjõud tehtud töödele garantiid. “Mõelgem sellele, et taolisel juhul vastutab ebakvaliteetse töö tõttu esinevate õnnetuste korral paigaldise omanik,” ütles Mahlapuu.

Tema ettevõtte käibest annab umbes kümnendiku just tundmatute elektrikute tööde kordategemine. Mahlapuu tõi näiteks ühe hiljutise juhtumi Tallinnas, kus ülevaatusel tuvastati, et elektripaigaldis ei vasta kehtivatele elektriohutuse normidele. Hoones asus restoran, mille jaotuskeskuses puudus elektriskeem ning töö oli tehtud lohakalt. Seega jaotuskeskus vajab uuendamist.

Musta töö esimene tundemärk on korrektsete teostusjooniste puudumine. Teostusjoonise kirjanurgas peab olema selge viide teostaja isiku kohta, aga kuna nendega jääks kohe vahele, teostusjoonist lihtsalt ei tehta. Probleemiks kujuneb see siis, kui on vaja majale kasutusluba, mille üks osa on elektripaigaldise tehnilise kontrolli tunnistuse olemasolu. Mahlapuu sõnul maksab sel juhul tellija sisuliselt sama töö eest kaks korda.

Kuidas tagada elektriohutus?

Soovitused elektripaigaldise korrastamiseks juhul, kui tööd on tehtud haltuura korras.

1. Hoone vastavusse viimiseks kehtivate elektriohutuse normidega tuleb elektripaigaldis kaardistada.

2. Koostada vajalikud teostusjoonised ja tellida elektriprojekt.

3. Koostavatel joonistel peab olema töö­plaan vajalikest töödest.

4. Tuleb valida töövõtja, kelle eelnev töökogemus on kontrollitud.

5. Teha elektritööd vastavalt kinnitatud tööplaanile.

6. Tellida elektripaigaldise kontrollmõõtmised koos protokollide esitamisega.

7. Tellida elektripaigaldise tehniline kontroll ja aruanne selle kohta.

Denks rõhutas, et kedagi ehku peale töid tegema kutsudes ei saa kindel olla, et inimene ikka teab, mida teeb. “Kindlasti peab elektrikul olema pädevustunnistus ja seda võiks tema käest ka küsida,” soovitas Denks. “Ka majandusregistrist saab firma kohta andmeid vaadata ja kodulehtedel on vahel välja toodud, mis tasemega elektrikud firmas töötavad,” selgitas Denks.

Probleem ka Lõuna-Eestis

Tartus ja mujal Lõuna-Eestis tegutseva OÜ Oom Elekter juhi Urmas Kasesalu kinnitusel esineb probleeme kvalifikatsiooni ja musta tööjõuga sealgi. “Kui võtame Tartu-lähedased uusarendused, siis seal on ohtralt eramuid, aga väga raske on leida sellist, kus keegi oleks ametlikult elektritöid teinud, ikka kutsutakse mõni tuttav,” märkis ta.

Kasesalu lisas, et iseasi on, kas see ka odavam tuleb – kindlustusjuhtumi puhul ei pruugita midagi katteks maksta. “Kui on lihtsamad tööd kuskil keldris, siis ehk tõesti võib kutsuda mõne odavama tegija, aga kui on suuremad tööd, tasuks ikka ametlike firmade poole pöörduda,” lausus ta.

Samas märkis Kasesalu, et raske on hinnata, milline firma on parim. “Elektrifirmasid on nii vanemaid kui ka nooremaid. Ei saa öelda, et näiteks 1991. aastal loodud firma tingimata paremat tööd teeks, kui eile loodud, kõik sõltub tööjõust. Märksõna on usaldus, tasub maad kuulata tuttavate hulgas. Loomulikult loeb ka kutsetunnistus.”

Konkurents elektritööde turul on Denksi hinnangul väga tihe. “Ütleks lausa, et hullumeelne. Kui enne majanduskriisi oli ka ausalt tööd tehes võimalik, et hinnapakkumisest umbes 30 protsenti tuli endale kasumina, siis nüüd on tore juba 10 protsenti.”

Denski sõnutsi on paradoksaalne, et näiteks Saaremaal või Lõuna-Eesti äärealadel on tööde hinnad kõrgemad, sest kohalikku elektrikku on raske leida. Tallinnas on firmasid nii palju, et hinnad lähevad pigem alla. Kasesalu aga sellega ei nõustu, öeldes, et turg on seal väiksem ja klientidelt väga kõrget hinda nõuda ei saa. “Tallinnas on turg suurem ja maksejõudu rohkem. Lõuna-Eestis on sissetulekud palju väiksemad,” selgitas ta.

Saaremaal elektritööde ja -materjalide müügiga tegeleva OÜ Kurelto juhi Jaak Turja sõnul ei saa hinda väga kõrgele ajada, sest muidu valitakse naabrimees. “Väga palju on ka seda, et näiteks uute eramajade puhul tahab ehitusfirma kokku hoida ja teeb ise ära. Vahel teevad tööd mehed, kes paberil teavad, kuidas elektrit teha, aga ise midagi tegelikult teha ei oska,” rääkis Turja. Lihtsamate elektritööde puhul on Turja sõnul tunnihind 18 eurot, kuid ta on kuulnud, et haltuura korras tehakse ka 6–7eurose tunnihinnaga. 

Tallinna elektrifirmade kodulehekülgedel märgitud elektritööde ja elektriavariide kõrvaldamise tunnihinnad varieeruvad 20–40 euro vahemikus.

Eesti Energia: me ei võitle vahendeid valimata teiste firmadega

Väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted pakuvad enamasti soodsamat hinda kui suurettevõte Eesti Energia. Riigifirma koduleheküljel on näitena toodud, et Tallinna korteri viie katkise pistikupesa vahetus koos materjaliga maksab 48 eurot (tööde kestus tund ­aega). Tartu korteri kahe uue pistikupesa paigaldus aga 110 eurot (tööde kestus kaks tundi).

Eesti Energia elektritööde osakonna juht Andrus Alas rõhutas, et nende eesmärk ei ole vahendeid valimata teiste pakkujatega rinda pista ning leida kulude vähendamiseks võtteid, mis ühel või teisel moel lõpuks klientide arvel tulevad. “Tahame olla klientidega ausad ning iga töö puhul jookseb meie jaoks kusagilt piir, millest ausalt tegutsedes alla minna ei ole võimalik,” nentis ta. “Üsna tihti on hindade tase meie kliente meeldivalt üllatanud, sest automaatselt kiputakse eeldama kõrgeid hindu,” ütles ta.

Alas lisas, et madal hind on kliendile muidugi meeldiv, kuid seda hetkeni, mil avastatakse, et madala hinna taga peitub ebakvaliteetne töö. “Tavaliselt tuleb selline teadmine kliendile ikkagi tagantjärele tarkusena, kui on vaja elektrisüsteemi midagi juurde ehitada, leida mõni kaabel, esineb arusaamatuid rikkeid või midagi põleb lausa maha,” loetles Alas.

Ta soovitas korteri või eramu ostul küsida enda käsutusse kõik dokumendid elektrisüsteemide kohta. “Iga protokoll, skeem, tunnistus ja muu selline võib osutuda hiljem väga väärtuslikuks,” märkis ta.

“Elamispinna soetamisel on soovitatav tellida akrediteeritud inspekteerimisasutuselt elektrisüsteemi põhjalik kontroll. Kontroll, mille maksumus algab sajast eurost, võib elektrisüsteemis tuua esile nüansse, mis saavad otsustavaks uue kodu ostul,” lisas Alas.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt