Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elektritööde turgu valitseb must tööjõud

    Elektritööde turgu valitseb must tööjõudFoto: Raul Mee

    Elektritööde turul käib karm konkurents, ametlike firmade kõrval tegutsevad nii-öelda haltuuraelektrikud, kelle töötund on mitu korda odavam, ent lepingut ja garantiid nad ei anna. Vigade või õnnetuste korral vastutab omanik.

    OÜ Kriskar Elekter elektritööde osakonna juhataja Georg Denks teab omast käest, kuidas teooria võib praktikast erineda. Tihti saab ta kõnesid murelikelt majaomanikelt, kel kodu ammu püsti, aga oleks vaja kohalikult omavalitsuselt kasutusluba. Elektriprojekt näeb paberil väga asjalik välja, kuid tegelikult maja elektrisüsteem sellega ei kattu – tööd tehti odavalt ja ülejala.
    Kasutusloa puhul oleks vaja elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistust ja dokumenti elektripaigaldise tehnilise kontrolli kohta. “Näen, et vigu on väga palju. Kui küsin, kes elektritööd tegi, siis omanikud tunnistavad, et eelistati haltuurat. Loomulikult too elektrik millegi eest ei vastuta,” sõnas Denks. 

    Pädevustunnistus näitab elektriku võimekust

    Elektrikutele on pädevusklassid kehtestanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Pädevusklassi andmisel arvestatakse isiku haridust, töökogemust ja elektriohutusalaseid teadmisi. Pädevustunnistused jagunevad A-, B-, B1- ja C-klassi pädevustunnistuseks.

    A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöid ning teha tehnilist kontrolli mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldises.

    B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöid ning teha tehnilist kontrolli madalpingelises elektripaigaldises.

    B1-klassi pädevustunnistus annab õiguse:– juhtida elektripaigaldise ehitustöid madalpingelises elektripaigaldises peakaitsme nimivooluga kuni 63 A, välja arvatud projekteerimise ja tehnilise kontrolli töid;– olla käidukorraldaja madalpingelises elektripaigaldises peakaitsme nimivooluga kuni 250 A.

    C-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida madalpingelise elektriseadme, kuid mitte elektripaigaldise remonditöid.

    Projekteerimise ja tehnilise kontrolli tegemise õigus kaasneb pädevusklassiga vaid siis, kui isikul on elektrialane kõrgharidus. Erandina võib personali sertifitseerimisasutus anda sellise õiguse isikule siis, kui ta tõestab veenvalt oma projekteerimistöö või tehnilise kontrolli tegemise oskust ja sellealast varasemat kogemust.

    "Näiteks on niisketes ruumides pistikupesad ja kõiksugu seadmed, aga voolukaitset taga pole. Juhtub ka seda, et valgustus ja pistikupesad lihtsalt ei klapi,” lausus Denks ja lisas, et mõni olukord on pererahvale väga ohtlik ja võib lõppeda põlenguga.
    Küsimuse peale, miks kergekäeliselt haltuura tegija valitakse, muigas Denks, et tahetakse odavamalt saada. “Kui sul on ametlik firma, siis tuleb arvestada käibemaksu, palkade ja muude kuludega. Hinnavahe haltuuramehega on vähemalt kaks korda. Näiteks kui on 200ruutmeetrine eramaja, siis ehitamise käigus võivad kõik elektritööd ja valgustus maksma minna isegi kuni 8000 eurot, mustalt saab selle töö 2000–3000 euroga tehtud,” märkis ta. 
    Puudub garantii
    ASi TERA juhatuse esimehe Urmas Mahlapuu sõnul ei anna niinimetatud must tööjõud tehtud töödele garantiid. “Mõelgem sellele, et taolisel juhul vastutab ebakvaliteetse töö tõttu esinevate õnnetuste korral paigaldise omanik,” ütles Mahlapuu.
    Tema ettevõtte käibest annab umbes kümnendiku just tundmatute elektrikute tööde kordategemine. Mahlapuu tõi näiteks ühe hiljutise juhtumi Tallinnas, kus ülevaatusel tuvastati, et elektripaigaldis ei vasta kehtivatele elektriohutuse normidele. Hoones asus restoran, mille jaotuskeskuses puudus elektriskeem ning töö oli tehtud lohakalt. Seega jaotuskeskus vajab uuendamist.
    Musta töö esimene tundemärk on korrektsete teostusjooniste puudumine. Teostusjoonise kirjanurgas peab olema selge viide teostaja isiku kohta, aga kuna nendega jääks kohe vahele, teostusjoonist lihtsalt ei tehta. Probleemiks kujuneb see siis, kui on vaja majale kasutusluba, mille üks osa on elektripaigaldise tehnilise kontrolli tunnistuse olemasolu. Mahlapuu sõnul maksab sel juhul tellija sisuliselt sama töö eest kaks korda.

    Kuidas tagada elektriohutus?

    Soovitused elektripaigaldise korrastamiseks juhul, kui tööd on tehtud haltuura korras.

    1. Hoone vastavusse viimiseks kehtivate elektriohutuse normidega tuleb elektripaigaldis kaardistada.

    2. Koostada vajalikud teostusjoonised ja tellida elektriprojekt.

    3. Koostavatel joonistel peab olema töö­plaan vajalikest töödest.

    4. Tuleb valida töövõtja, kelle eelnev töökogemus on kontrollitud.

    5. Teha elektritööd vastavalt kinnitatud tööplaanile.

    6. Tellida elektripaigaldise kontrollmõõtmised koos protokollide esitamisega.

    7. Tellida elektripaigaldise tehniline kontroll ja aruanne selle kohta.

    Denks rõhutas, et kedagi ehku peale töid tegema kutsudes ei saa kindel olla, et inimene ikka teab, mida teeb. “Kindlasti peab elektrikul olema pädevustunnistus ja seda võiks tema käest ka küsida,” soovitas Denks. “Ka majandusregistrist saab firma kohta andmeid vaadata ja kodulehtedel on vahel välja toodud, mis tasemega elektrikud firmas töötavad,” selgitas Denks.
    Probleem ka Lõuna-Eestis
    Tartus ja mujal Lõuna-Eestis tegutseva OÜ Oom Elekter juhi Urmas Kasesalu kinnitusel esineb probleeme kvalifikatsiooni ja musta tööjõuga sealgi. “Kui võtame Tartu-lähedased uusarendused, siis seal on ohtralt eramuid, aga väga raske on leida sellist, kus keegi oleks ametlikult elektritöid teinud, ikka kutsutakse mõni tuttav,” märkis ta.
    Kasesalu lisas, et iseasi on, kas see ka odavam tuleb – kindlustusjuhtumi puhul ei pruugita midagi katteks maksta. “Kui on lihtsamad tööd kuskil keldris, siis ehk tõesti võib kutsuda mõne odavama tegija, aga kui on suuremad tööd, tasuks ikka ametlike firmade poole pöörduda,” lausus ta.
    Samas märkis Kasesalu, et raske on hinnata, milline firma on parim. “Elektrifirmasid on nii vanemaid kui ka nooremaid. Ei saa öelda, et näiteks 1991. aastal loodud firma tingimata paremat tööd teeks, kui eile loodud, kõik sõltub tööjõust. Märksõna on usaldus, tasub maad kuulata tuttavate hulgas. Loomulikult loeb ka kutsetunnistus.”
    Konkurents elektritööde turul on Denksi hinnangul väga tihe. “Ütleks lausa, et hullumeelne. Kui enne majanduskriisi oli ka ausalt tööd tehes võimalik, et hinnapakkumisest umbes 30 protsenti tuli endale kasumina, siis nüüd on tore juba 10 protsenti.”
    Denski sõnutsi on paradoksaalne, et näiteks Saaremaal või Lõuna-Eesti äärealadel on tööde hinnad kõrgemad, sest kohalikku elektrikku on raske leida. Tallinnas on firmasid nii palju, et hinnad lähevad pigem alla. Kasesalu aga sellega ei nõustu, öeldes, et turg on seal väiksem ja klientidelt väga kõrget hinda nõuda ei saa. “Tallinnas on turg suurem ja maksejõudu rohkem. Lõuna-Eestis on sissetulekud palju väiksemad,” selgitas ta.
    Saaremaal elektritööde ja -materjalide müügiga tegeleva OÜ Kurelto juhi Jaak Turja sõnul ei saa hinda väga kõrgele ajada, sest muidu valitakse naabrimees. “Väga palju on ka seda, et näiteks uute eramajade puhul tahab ehitusfirma kokku hoida ja teeb ise ära. Vahel teevad tööd mehed, kes paberil teavad, kuidas elektrit teha, aga ise midagi tegelikult teha ei oska,” rääkis Turja. Lihtsamate elektritööde puhul on Turja sõnul tunnihind 18 eurot, kuid ta on kuulnud, et haltuura korras tehakse ka 6–7eurose tunnihinnaga. 
    Tallinna elektrifirmade kodulehekülgedel märgitud elektritööde ja elektriavariide kõrvaldamise tunnihinnad varieeruvad 20–40 euro vahemikus.
    Eesti Energia: me ei võitle vahendeid valimata teiste firmadega
    Väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted pakuvad enamasti soodsamat hinda kui suurettevõte Eesti Energia. Riigifirma koduleheküljel on näitena toodud, et Tallinna korteri viie katkise pistikupesa vahetus koos materjaliga maksab 48 eurot (tööde kestus tund ­aega). Tartu korteri kahe uue pistikupesa paigaldus aga 110 eurot (tööde kestus kaks tundi).
    Eesti Energia elektritööde osakonna juht Andrus Alas rõhutas, et nende eesmärk ei ole vahendeid valimata teiste pakkujatega rinda pista ning leida kulude vähendamiseks võtteid, mis ühel või teisel moel lõpuks klientide arvel tulevad. “Tahame olla klientidega ausad ning iga töö puhul jookseb meie jaoks kusagilt piir, millest ausalt tegutsedes alla minna ei ole võimalik,” nentis ta. “Üsna tihti on hindade tase meie kliente meeldivalt üllatanud, sest automaatselt kiputakse eeldama kõrgeid hindu,” ütles ta.
    Alas lisas, et madal hind on kliendile muidugi meeldiv, kuid seda hetkeni, mil avastatakse, et madala hinna taga peitub ebakvaliteetne töö. “Tavaliselt tuleb selline teadmine kliendile ikkagi tagantjärele tarkusena, kui on vaja elektrisüsteemi midagi juurde ehitada, leida mõni kaabel, esineb arusaamatuid rikkeid või midagi põleb lausa maha,” loetles Alas.
    Ta soovitas korteri või eramu ostul küsida enda käsutusse kõik dokumendid elektrisüsteemide kohta. “Iga protokoll, skeem, tunnistus ja muu selline võib osutuda hiljem väga väärtuslikuks,” märkis ta.
    “Elamispinna soetamisel on soovitatav tellida akrediteeritud inspekteerimisasutuselt elektrisüsteemi põhjalik kontroll. Kontroll, mille maksumus algab sajast eurost, võib elektrisüsteemis tuua esile nüansse, mis saavad otsustavaks uue kodu ostul,” lisas Alas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehituspood Viimsis paneb uksed kinni: "Ootame tormiseid aegu“
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Viimsi Kaubahoovis tegutsev ehituspood sulgeb praeguse plaani järgi novembri lõpus uksed, kuna näeb tulemas raskeid aegu.
Eksperdid: Eesti pensionisüsteem toetub liiga raskelt esimesele sambale
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Eesti pensionisüsteemi sammaste loogika on paigast nihkunud. Nüüdselt ülekaalukalt esimese sambale toetuv süsteem ei paku piisavat asendussissetulekut ning vajab selgemat ja ausamat eesmärgistamist, kirjutavad Tallinna ülikooli professor Lauri Leppik ning arenguseire keskuse eksperdid Magnus Piirits ja Johanna Vallistu.
Börsihaid alustavad karuturul jahti 5000 eurole
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Täna saab alguse LHV korraldatud traditsiooniline virtuaalne aktsiamäng “Börsihai”, mille peaauhind on 5000 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Elektri universaalteenuse hinnaarengu määrab saastekvoodi turg
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.
Börsipaketi uue teenuse vastu vahetanud kliendid ei pea enam pingsalt jälgima Nord Pooli hindu, kuid peaks olema kursis saastekvoodi hinnaga, mis universaalteenust otseselt mõjutab, kirjutab Eesti Energia energiaturu ülevaates.

Olulisemad lood

Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.