Pank energiatõhusale arendusele veel soodustingimusi ei paku

Säästliku hoone konverentsil rääkis Swed­banki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik, et praegu on soodne pinnas energiatõhusast ehitusest rääkimiseks. “Me näeme praegust kinnisvaraturgu vaadates selgelt kasvava pakkumise keskkonda. Sellistes turuolukordades on tüüpiline, et müügiperioodid tavaliselt pikenevad. Need on juba pikenenud,” märkis ta. 

Arendajad ei müü enam nii kiiresti oma pakkumisi läbi, kui müüsid seda näiteks pool aastat tagasi. Viigi sõnul ei olnud väga palju aega tagasi selline olukord, et ajaks, kui ehitustegevus ja arendus lõppesid, olid korterid juba välja müüdud. “Nüüd jääb hinnanguliselt kolmandik ehituse lõpul veel müümata,” lisas ta.

Huvi raha kinnisvarasse panna pole kadunud

Olemasolevate pindade renoveerimisele laenude väljastamisel on oluliseks teguriks KredEx, kelle mõjuta oleks Eesti korteriühistute olukord teistsugune kui praegu. “Korteriühistute finantseerimine koostöös Kred­Exiga on valdkond, kus me saame kõige täpsemini aru, milline on saavutatav efekt,” ütles Viik. “Meie jaoks on KredExi toetus tingimisi öeldes justkui nagu kvaliteedimärk. Pangas ei tööta ehitustehnilise baasharidusega inimesi. Meil on pankurid, kes oskavad matemaatikat,” märkis Viik. Seetõttu saavad investeeringu üle otsuseid langetavad pankurid tänu KredExi toetustele kindlustunde, et valdkonna eksperdid on selle üle vaadanud ning et arvutused ja plaanid on saavutatavad.

Kui pangad ei ole veel energiasäästlikesse hoonetesse investeerimisele eritingimusi loonud, siis riiklikud institutsioonid näitavad selles eeskuju. KredEx alustas sel aastal lisaks juba varem paigas olnud toetustele ka uue energiasäästu käendusega. Kui varasemad toetused olid seotud ennekõike taotleja profiiliga ja ressursse eraldati näiteks noortele peredele ja spetsialistidele ning kaitseväe veteranidele, siis energiasäästu käenduse puhul on sihtgrupid vabaks lastud. 

“Selle programmi järgi saavad käendust taotleda kõik, kes soetavad korteri korterelamusse, kus energiamärgise klass on vähemalt C, ostavad elamu, mille energiamärgise klass on sellele vastav või siis rekonstrueerivad oma väikeelamu vähemalt C klassile vastavaks,” seletas energiasäästu käenduse programmi sihte KredExi eluaseme ja energiatõhususe divisioni juht Triin Reinsalu. 

KredExi raha kulub rekonstrueerimisele

Oma senises tegevuses on KredEx sõltunud nii Euroopa Liidu rahast kui ka kvoodimüügi eest Luksemburgi riigi käest saadud rahast. Mõlema puhul on eelduseks, et saavutataks võimalikult suur energiasääst. 

Raha on põhiliselt kulunud korterelamute rekonstrueerimisele. “Väikeelamute puhul on nii, et isegi kui see sääst on 60%, siis tervikust on see ikkagi väga väike osa. Kui me räägime rekonstrueeritud väikeelamust või korter­majast, siis ilmselgelt mõjutab korterelamu CO2 emissiooni märksa rohkem. ­Seetõttu on väikeelamute rekonstrueerimise alla ka väga raske vahendeid saada.”

Müügiga raskusi

Kui äripindade puhul on rentnikud madalamate kulude eelistest aru saamas, siis erakliendid on aeglasemad kaasa tulema. “Eesti klient on selles suhtes keeruline,” ütles Arco Vara maakler Aivar Kaljulaid. “Iga Eesti mees peab ennast ehitajaks ega saa samas aru, mida kõrvalkuludelt säästmine reaalselt tähendab,” märkis Kaljulaid. “Energiamärgis üksinda ei ole seetõttu argument, olulisemad kipuvad olema asukoht, planeering, parkimine jne. Ostja usaldab palju ka arendaja nime.”

Näiteks oli esimese Kaljulaiu porfellis olnud passiiv­maja müügiaeg märksa pikem, kui algne ootus ette nägi. Samas vaatamas käis palju kliente.“Käisid, ma seal seletasin siis neile, et säästate iga kuu nii ja nii palju. Vaatasid, noogutasid ja küsisid, et mis mul veel lähikonnas pakkuda on,” kirjeldas ta. Lõpuks sai maja küll müüdud, kuid enne seda jõudis see kaks aastat müügis olla ja ostja oli sakslane.Olulise probleemina näeb Kaljulaid seda, et ostja ei tea, mida energiatähis tähendab. Teatakse, et A on väga hea, B on hea, aga C võrduks justkui koolis kolme saamisega. Samal ajal elab ligi 70% tallinnlastest E ja F märgisega majas ja on sellega rahul.“Samas on ka neid, kes tahavad paneelidest ära elamutesse, kus kõrvalkulud oleks väiksemad,” selgitas Kaljulaid. Kuid ka nende jaoks on energiamärgis mõnevõrra ebamäärase väärtusega ja ostud tulevad lõpuks ikkagi ennekõike emotsiooni ajel.Energiamärgise klasside seletamisel oleks tema hinnangul väga palju kasu sellest, kui oleks võimalik täpselt näidata, kui palju ühe või teise märgisega kokkuhoidu saab. “Et näe, see on B-klass, sellega säästad iga kuu nii palju, või see on C-klass, sellega säästad naa palju,” rääkis Kaljulaid.Praegu on sellise seletuse andmine maakleritelegi keeruline, sest tihti on projektijärgne energiaklass kõike muud kui reaalsed valmis hoone kulud. Lubaduse energiatõhususe kohta annab ostjale aga ikkagi maakler, kes kannab ka vastutust, kui kommunaalkulud lubatust kõrgemad tulevad.Samas võib sääst olla märkimisväärne: aastakuludelt võib hästi tehtud säästliku hoonega kokku hoida ligi 30%. “Targalt tehtud majast lõikab kasu omanik,” rääki Kaljulaid. Üüripindade puhul tähendab see ka suuremat kasumit omanikule, kes saab küsida rohkem renti.

Autor: Kaur Maran, kaasautor