Mait Kraun • 9. juuli 2015
Jaga lugu:

Veresaun Hiina aktsiaturul

Hiina investor vaatab murelikult aktsiaturu langust  Foto: EPA

Aasta alguses head minekut näidanud Hiina aktsiaturul on tõeline paanika ja hinnad on napi kuu ajaga kukkunud juba üle 30 protsendi. Kardetakse, et riik liigub suurima finantskatastroofi poole alates 1929. aasta Wall Streeti krahhist.

Börsidele on viimase aasta jooksul voolanud palju uut raha, mida hakati laenuraha abil täiendavalt võimendama. Nõudlus osutus pakkumisest suuremaks ja hinnad hakkasid tõusma.

Šveitsi pank Credit Suisse on välja arvutanud, et hiinlased laenasid enne aktsiamulli lõhkemist kokku 4,4-5,9 triljonit jüaani (640-860 mld eurot).

Nüüd, kus hinnad kukuvad, on nad sunnitud aktsiaid müüma, mis võimendab turulangust veelgi. Paljud panid laenude tagatiseks oma elumajasid ja miljonid jaeinvestorid peavad pealt vaatama, kuidas nende säästud kokku kuivavad.

Hiinas toimub täielik hullumaja. Siseturu investorite jaoks on sisuliselt tegemist maailma lõpuga,“ teatas Bespoke Investment Group kolmapäeval klientidele saadetud kirjas.

Hiina aktsiaturud tõusid märtsist juunini üle 50 protsendi ja analüütikute sõnul polnud laenurahade toel toimunud spekulatiivne kasv kunagi jätkusuutlik. Vaatamata langusele ei soovitata turule veel investeerida.

„Kui keegi jookseb paanikas väljapääsu poole, ei hakka teised isegi uurima, mis on põhjuseks, vaid tormatakse tema järel,“ ütles LHV analüütik Erko Rebane. „Probleem oli selles, et tõusu ei juhtinud mitte fundamentaalnäitajad, vaid spekulatsioon. See loob väga ebakindla keskkonna.“

Etalon Varahalduse juht Mikk Talpsepp ütles, et „ostma tormanud inimeste vool ei saanud lõputult kasvada."

Hiina Shanghai Composite indeks on viimase kolme nädalaga kukkunud 32 protsenti. Shenzhen indeks, mida võrreldakse USA Nasdaqi indeksiga, on odavnenud 41 protsenti. Kusjuures see protsent võib artikli ilmumise ajaks olla tunduvalt muutunud, sest turud kõiguvad mõlemas suunas kohati 5-8 protsenti päevas.

Investeerima ei tasu tormata

Kuigi turud on kõvasti langenud ja hinnatase võib tunduda odav, võivad turud edasi kukkuda. „Toimunud aktsiaturu langus viis börsiindeksid tagasi kõigest märtsikuu tasemetele. Seega võib oletada, et langus võib ka suuremaks kujuneda,“ ütles Mikk Talpsepp.

Võtmeküsimus on Talpsepa sõnu see, kas Hiina majanduskasv jätkub samas tempos. „Pikemas perioodis ei ole rahvastikupüramiid paraku majanduskasvu toetav,“ nentis ta.

Erko Rebane märkis, et tegelikult kaupleb aktsiaturg praegu aasta alguse tasemega võrreldes 15 protsenti kõrgemal. Võrreldes aastatagusega on turud isegi 80protsendilises plussis.

„Viimase kuu tugev langus ei tohiks seega omada väga olulist mõju reaalsele majandusele. See ei tähenda muidugi, et seda mõju üldse ei oleks,“ ütles Rebane. „Näiteks automüügi languses süüdistatakse eelkõige börsipaanikat.“

Kohane on ka võrdlus 1929. aasta USA börsikrahhiga. Sarnaselt JP Morganile USAs, on 21 Hiina juhtivat maaklerfirmat otsustanud aktsiaid osta seni, kuni Shanghai indeks tõuseb tagasi 4500 punkti peale (praegu kaupleb indeks 3700 punkti juures).

„Arvestades, et aktsiaturule lähenetakse nii jabura seisukohaga, siis võib oletada, et börsilangus kujuneb märksa tõsisemaks,“ nentis Talpsepp.

Kuna turud teevad väga suuri kõikumisi, siis pea ees odavaid aktsiaid jahtima pole mõtet minna. Riskialtimad investorid peaksid ootama, kuni olukord stabiliseerub.

Danske Capitali aktsiainvesteeringute juht Martin Hendre:

Hiina turu kukkumise äkilisus on peamiselt seotud sellega, et turul on suur finantsvõimendus. Viimasel paaril kauplemispäeval on Hiina turul olnud selged ebaratsionaalsed paanika märgid, millest võib järeldada, et hullem kukkumisfaas hakkab läbi saama. Hiina keskpank tegi hiljuti tavapäratult selge avalduse, et kavatseb turge eri viisidel toetada. Näiteks maaklerfirmadele krediidi pakkumise kui ka otseste turusekkumiste teel (ostmine). Kui võtta arvesse Hiina keskpanga meetmeid ja võimekust antud riske juhtida, ei progonoosi Hiina aktsiaturu languse järsku mõju USA ja Euroopa börsidele.

Suuremat Hiina mõju pole veel lääneriikides tunda

Kukkuv aktsiaturg on tihti märgiks, et majandus hakkab jahtuma. Hiinas elab 1,4 miljardit inimest ja tegemist on maailma suuruselt teise majandusega.

Hiina on USA ja Euroopa suurim kaubanduspartner – see tähendab, et potentsiaalne aeglustumine võib ka lääneriike mõjutama hakata. Näiteks Hiina mõjutab USA pankade olukorda 10 korda enam kui Kreeka, selgub Royal Bank of Scotlandi andmetest.

„Küsimus on eelkõige selles, kas aktsiaturgude langusele järgneb majanduse jahtumine, millel on kombeks toimuda poole aasta pikkuse viitajaga,“ ütles Mikk Talpsepp. Kui Hiina majandus peaks jahtuma hakkama, on sellel „juba reaalsem mõju nii USA-le kui ka Euroopale.“

Samas ütlesid Äripäeva küsitletud eksperdid, et USA ja Euroopa börsidele Hiina turgude langus suurt mõju ei tohiks avaldada. Pigem võib arenevatelt turgudelt väljavoolanud raha jõuda hoopis USA ja Euroopa börsidele, mis võiks olla positiivne. Teisalt kui Hiina majandus hakkab turulanguse järel tugevalt jahtuma, siis ei jää kaudselt puutumata ka Euroopa ja USA.

Etalon Varahalduse juht lisas, et Hiina nõudluse vähenemine võib mõjutama hakata globaalset kasvu ja panna näiteks toormehinnad uuesti langema. Seeläbi pärsiks see ka roheliste mõtteviiside arengut.

Ühelt poolt on Hiina suur toorainete tarbija ja majanduse jahtumine vähendaks nõudlus. Teisalt mõjutab toorainehindu see, et Hiina investorid on likviidsuse tagamiseks sunnitud müüma teisi varaklasse. See on viimastel päevadel viinud näiteks vase hinna kuue aasta madalaima tasemeni. Ka kulla hind pole suutnud tõusta ning kollane metall kaupleb kolme kuu põhjas.

Sisuliselt ostab valitsus aktsiaid kokku: Hiina Väärtpaberite Finantseerimise Korporatsioon laenab 21 maaklerfirmale kokku 260 miljardit jüaani (38 miljardit eurot), kes saaksid selle raha eest suure turuväärtusega aktsiaid osta.

Uus stimuleerimispakett: Hiina teatas, et valmistas ette 250 miljardi jüaani (36 miljardit eurot) suuruse stimuleerimispaketi. Hiina majandus on viimase aasta jooksul hoogu maha võtnud.

Kauplemine peatatakse: Hiina on lubanud rohkem kui pooltel börsiettevõtetel peatada oma aktsiatega kauplemise.

Hiina väärtpaberituru regulaatorid keelasid aktsiate müügi kuueks kuuks investoritele, kellel on börsiettevõttetes üle 5protsendiline osalus.

IPOsid ei tule: Hiina keelas see nädal ajutiselt aktsiaemissioonide tegemise.

Intressimäära langetamine: Hiina Keskpank on intressimäärad viinud rekordmadalale, et pumbata süsteemi lisaraha, mis peaks aktsiaturgu toetama.

Hiina valitsus turulangust peatada ei ole suutnud

Hiina valitsus, regulaatorid ja finantsinstitutsioonid püüavad erinevate meetmetega turule uuesti hinge sisse puhuda. Seni pole mitte miski töötanud ja turud kukuvad kolinal edasi.

„Praktika enamasti näitab, et valitsuste tehtud sammud võivad anda soovitule hoopis teistsugust efekti,“ ütles Mikk Talpsepp. „Need annavad tunnistust kunstlikult ülal hoitud hindadest.“

Talpsepa sõnul on nii börsidel kui majandustel kombeks liikuda lõpuks ikkagi õige tasakaalu suunas.

Hiina valitsus on lubanud rohkem kui pooltel börsiettevõtetel peatada oma aktsiatega kauplemise ja aktsiaemissioonid (IPOd) on ajutiselt keelatud. Samuti on valitsus hakanud sisuliselt aktsiaid kokku ostma.

Talpsepp ütles, et IPO täismärkimine vähendab investorite vaba raha hulka. Seega kui valitsust ei huvita, mis on aktsiate tegelik hind, siis võib antud meede teatavat efekti anda. „Langust see aga ei peata,“ ütles ta.

KOMMENTAAR

SEB aktsiaturgude analüütik Kristofer Vähi:

Hiina aktsiaturul viimaste kuude jooksul toimunut võib pidada maaniaks nii tõusu kui ka languse osas. Kukkumine on olnud niivõrd drastiline, sest ka tõus oli drastiline – see on ehe näide buumist ja korrektsioonist. Hiina aktsiad sööstsid käesoleva aasta aprilli alguses üles oma varasemast hinnabaasist. Liikumine oli praktiliselt sirgjooneline, vertikaalne tõus, kus aktsiahinnad kerkisid üle kahekümne protsendi. Tipp saavutati kahe nädalaga. Seejuures ei olnud tõusu põhjus majanduse suurepärased näitajad. Vastupidi – Hiina majanduskasv aeglustub ning on 25 aasta madalaimal tasemel. Avaldatud majandusandmed on olnud oodatust nõrgemad.

Vastuseks nõrgale majandusele lubas Hiina Keskpank turgutada majandust lõdvema rahapoliitikaga. Seda meetodit on kasutanud nii USA, Euroopa kui ka Jaapan. Kespankade rahapoliitika paistab praegusel ajal olevat A ja O, mida turud austavad üle kõige muu. Ka seekord tõstis odava raha lubadus aktsiahinnad kõrgustesse. Auru lisasid ka arutelud erinevate Hiina turu liberaliseerimist puudutavate küsimuste ümber.

Samal ajal tulid peale nõrgad majandusandmed ja aktsiad hakkasid sisenema korrektsiooni. Sellele hakkasid otsa kuhjuma ka teised asjaolud. Pankade analüütikud alustasid hoiatustega, et Hiina aktsiad on mullis. Tekkisid kartused, et keskpank ei suuda majandust piisavalt turgutada. Lisandus ka Kreeka võlakriisi haripunkt, mis tegi investoreid ettevaatlikumaks. Raha liikus arenevatelt turgudelt turvalisematesse varaklassidesse.

Nüüd, mil hindade kukkumine on hoo sisse saanud, on tegemist juba tormijooksuga ukse suunas. Jututeemaks on tõusnud juba väärtpaberitega kauplemise peatamine, mis raskendaks varade realiseerimist ja on seega investoritele suur risk.

Kuna Hiina on maailmas tohutu kasvuvedur, siis on riigil mõistagi ka suur mõju ülejäänud maailmale, just reaalmajanduse osas. Kasvu aeglustumine vähendab nõudlust ja nõrgestab ettevõtteid, mis müüvad Hiinasse. Samas mõne kuu jooksul maaniliselt tõusev ja langev Hiina aktsiaturg ei tohiks reaalmajandustele erilist mõju avaldad. Väärtpaberiturgudest rääkides peaks Hiina majanduskasvu kokkutõmbumine nõrgestama tooraineid, mida Hiina suur tööstussektor kasutab tootmiseks. Samuti peaks see nõrgestama arengumaade turge, mille ettevõtted on põimunud Hiina majandusega.

Paanika põhjustab veelgi suuremat raha väljavoolu arengumaadest. Investorid peavad otsima alternatiive, mis kindlasti toetab madala riskiklassiga varasid, näiteks võlakirju. Julgemate turuosaliste puhul võib tähendada ka raha paigutamist Euroopa ja USA aktsiaturgudele, mis võiks nende piirkondade aktsiahindadele mõjuda isegi positiiselt. Eestile avaldab minu hinnangul Kreekas toimuv vahetult suuremt mõju kui Hiina. Seda eelkõige euro kursi potentsiaalsete kõikumiste tõttu.

Mõnekümne protsendiline korrektsioon on olnud tõesti küllaltki suur – see võib pakkuda head ostukohta. Küll aga peab investor arvestama, et korrektsioon on järgnenud üsna vahetult suurele tõusule. Kui eeldada, et tõus oli läbinisti ebaratsionaalne, siis tõusueelse hinnabaasiga võrreldes ei paista hind nii soodne. Vaadates Hiina aktsiaindeksi hinnagraafikut, siis on mitmeid faktoreid, mis viitavad, et hinda leiab toetuse praeguse taseme kandis. Väga suure inertsi tõttu hinnalanguses oleksin aga väga ettevaatlik ja faktorid, mis hinna langema panid, pole kuhugi kadunud.

 

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum