Kadri Põlendik • 20. juuli 2015 kell 4:15

1000eurosed arved toovad Kaubamajale lisatööd

Tallinna Kaubamaja finantsdirektor Marit Vooremäe loodab, et muudatusteks nähtud vaev tasub end ära.  Foto: Meeli Küttim

Ligikaudu 200 000 eurot 1000euroste tehingute deklareerimise arendustele kulutanud Tallinna Kaubamajale lisandub selle ja teiste maksudega seotud muudatuse tõttu igapäevatöösse lisakäsitööd.

1. novembrist 2014 jõustus 1000euroste arvete deklareerimise nõue, mis sunnib ettevõtjaid esitama iga kuu käibemaksudeklaratsiooni lisa (KMD INF), kus tuleb deklareerida lepingupartnerite müügi- ja ostuarvete andmed, kui nendega on tehtud kuu jooksul vähemalt 1000 euro väärtuses tehinguid.

Mullu augusti lõpuni sai maksu- ja tolliametilt taotleda üle 1000eurose kogusummaga tehingute deklareerimise kohustuse poole aasta võrra edasilükkamist. Selleks tuli ettevõtteil oma raamatupidamistarkvara arendajalt küsida kinnitust arendustööde tähtajaks valmimise kohta. Pikenduse sai 390 ettevõtet. Osa taotlusi rahuldas maksuamet osaliselt, st lisaaega anti vähem kui kuus kuud.

Tallinna Kaubamaja on üks neist paarisajast ettevõttest, kes palus mullu maksu- ja tolliametilt pikendust, et jõuda valmis 1000euroste tehingute deklareerimisega kaasnevate muudatustega. Kaubamaja finantsdirektor Marit Vooremäe rääkis intervjuus Äripäevale, et paljude maksumuudatuste rakendamine on pidurdanud äriliselt oluliste arenduste tegemist, kuid ta avaldas lootust, et nähtud vaev tasub end ära.

Kas teile antud ajapikendus oli piisav, kas kõik vajalik on tehtud?

Olulised süsteemiarendused said tehtud, kuid töö jätkub igapäevaprotsessidesse lisandunud tegevustega. Kasvanud detailsusega tuli juurde keerukust ja kõik see suurendas süsteemsetele ja ka käsitsi tehtavatele lisakontrollide vajadust.

Mis oli kõige raskem uue süsteemi rakendamise puhul?

Meil on palju erineva profiiliga ettevõtteid. Tallinna Kaubamaja Gruppi teatakse küll peamiselt kui jaekaupmeest, kuid meie kaubavalik on laiem. Müüme kaupu piimast kuni autodeni. Gruppi kuulub Balti riikide suurim keskusköök ehk tootmisettevõte, ehitame maju ja haldame kinnisvara. Kõigil neil ettevõtetel on oma ärilised eripärad, spetsiifilised infosüsteemid ja erinevate tehingute lai ampluaa hõlmab käibemaksuseaduse keerukaid nüansse, mida nõutud detailsuses oli väga keeruline automatiseerida.

Kui tihedalt olete arenduste tegemise ajal olnud kontaktis maksuametiga? Kas olete neilt oma murekohtadega abi saanud?

Jah, me oleme maksuametilt nõu küsinud ja ka abi saanud.

Kas te olete saanud uute vormide esitamist enne tähtaega testida?

Oleme testimised teinud, vead oleme saanud parandatud ning loodame KMD INFide esitamisega hakkama saada.

Mainisite jaanuaris, et lisakeerukust tõid ka autode käibemaksuerisus ja uus TSD vorm. Kas nende muudatustega on teil kõik sujuvalt läinud?

Oleme hakkama saanud, kuid kahjuks oleme samal ajal pidanud äriliselt olulised arendused lükkama tagaplaanile. Sujuvaks ei saa praegust protsessi siiski nimetada.

Autode käibemaksuseaduse muudatus on lisanud ootamatult palju käsitööd, kuna see nõuab süsteemide mõistes teatud tingimustel käibemaksu tavareeglistiku eiramist, mis süsteemidele iseseisvalt käib üle jõu. Käsitsi tuleb üle käia ja tükkideks lahutada kõik tehingud.

Kui kuu lõpus selgub, et autoga, mis on mõeldud vaid töösõitudeks, on siiski tehtud erasõitu, tuleb meie miljonite tehingute seast üles leida kõik selle konkreetse autoga seotud raamatupidamises kajastatud tehingud, need tagasi pöörata, uuesti teha ja iga tehingu käibemaksust pool kuludesse tõsta. Lisaks peab pärast kontrollima, et kogu seotud info on õigesti jõudnud TSD-le, KMD-le ja KMD INF-ile.

Kas lisandunud käsitöö oli ajutine või te peategi nüüd edaspidi sellega arvestama?

Kahjuks peame seda lisakäsitööd tegema edaspidigi.

Mida tähendab oluliste äriliste arenduste tagaplaanile lükkumine? Kas see on teile ka mingis mõttes kahju toonud?

Otsest kahju on keeruline kokku arvutada. Majandussüsteemi arendaja on meil vaid üks ja sellele ressursile pretendeerib nii meie äripool kriitiliste e-kanalite arendusega, aga ka kõik muud majandussüsteemist sõltuvad valdkonnad ning piiratud ressursi puhul tuleb teha valikuid.

Kui palju te kogu grupis pidite kulutama selleks, et kõik vajalikud muudatused rakendada?

Hindasime projekti algul selle kogumaksumuseks kuni 200 000 eurot. Tänaseks ei ole me kõigi arenduste eest veel arveid saanud ja mõned arendused on tehtud kulude mõistes varjatult ehk muude valdkondade töödega ühes paketis, kuid koos ettevõttesiseselt kulunud tööjõuressursiga julgeksin pakutud suurusjärgu õigeks hinnata.

Nüüdseks on selgunud, et 1000euroste arvete tehinguinfo abil on paljastunud palju petuskeeme ja neid loodetakse veelgi leida. Kuidas Teile tundub, kas selle taustal tasub Tallinna Kaubamaja nähtud vaev end ära?

Otseselt meile hetkel panustatud aeg ja raha tagasi ei tule, kuid ausa konkurentsi kasv on igati tervitatav ning tugevdab pikas perspektiivis kogu majandust, kui maksu- ja halduskoormus jätab vähegi ettevõtetele mahti oma põhitegevusega tegeleda.

Mis Te arvate, kui nüüd lisanduvad tehinguinfo edastajate hulka kõik need ettevõtted, kes said ajapikendust, kas see võib veelgi petuskeemide avastamisele kaasa aidata?

Tahaks väga loota, et meie suur vaev ei ole asjata, aga eks aeg näitab.

Hetkel kuum