Taavet Hinrikus: idee ilma tiimita on väärtusetu

Milline on sinu filosoofia töötajaid palgates?Palka kõige targemad inimesed ning palka inimesi, kellel on kõva sisemine ind asjade tegemiseks. Kui anda tarkadele ja motiveeritud inimestele vajalikud tööriistad, võib juhtuda suuri asju.

Transferwise on kasvanud meeletu kiirusega (umb 15-20% kuus – toim). Mis on nii kiiresti kasvamise suurimad väljakutsed?Ma arvan, et suurim väljakutse on säilitada tasakaal korra ja kaose vahel. Eelmise aasta hakul oli meil 50 töötajat. Nüüd on meil üle 400. Seega tekib paratamatult üksjagu kaost.

Kirjelda enda aktsiaportfelli.Läbi aastate on mu portfell jaotatud erinevate investeeringute vahel. Aktsiate, kinnisvara, võlakirjade ja idufirmade vahel.

Milliseid investeerimisstrateegiaid või -filosoofiaid sa järgid?See on keeruline teema. Kui sa tahad olla investeerimises hea, on vaja sellesse panna palju aega. Usun, et tuleb endale selgeks teha, mida sa täpselt enda portfellilt ootad ning kui paljuga oled nõus riskima. Kui teadmine, et võid kaotada oma investeeringust 10%, hoiab sind öösiti üleval, siis ei peaks sa investeerima millessegi, millega seda juhtuda võib. Mul ei ole kunagi olnud ühtegi avalikku aktsiat. Ei usu, et mul oleks mingi eelis aktsia valimisel võrreldes professionaalidega. Ma ei usu, et see, kui ma tund aega ühe ettevõtte majandustulemusi uurin, tähendaks, et ma suudan langetada parema otsuse kui professionaalsed investorid, kellel on parem ligipääs ettevõtetele ja rohkem informatsiooni.

Räägi lähemalt enda investeeringutest idufirmadesse.Olen teinud ligikaudu 25 ingelinvesteeringut, vahemikus kümnest tuhandest kuni sadade tuhandete eurodeni. Mul on olnud nendega üksjagu õnne. Olen investeerinud mitmesse firmasse, mis on nüüdseks maha müüdud. Olen saanud hulga rohkem tagasi võrreldes sellega, mida ma investeerisin.

Kuidas sa valid ettevõtte, millesse investeerida? Kas teed fundamentaalse analüüsi, otsustad kõhutunde põhjal vms?Usun, et varases staadiumis idufirma puhul fundamentaalne analüüs ei toimi. Excel on väga ohtlik relv - seal saab kõike ette ennustada, ning enamus, mida inimesed selle abil prognoosivad, kuulub pigem fantaasiavaldkonda.Kui investeerid varases staadiumis ettevõttesse, siis reaalselt sa investeerid meeskonda ja nende visiooni, kuigi see võib aja jooksul muutuda. Hea näide on Instagram, mille Facebook ostis miljardi eest. Selle loojad alustasid plaaniga luua midagi hoopis teistsugust, kuid aru saades, et see, mida nad looma asusid, ei toimi, muutsid nad suunda. Seega on tähtis mõelda sellele, mis meeskonda innustab ning milleks nad võimelised on.

Mida sa arvad inimeselt-inimesele laenamisplatvormidest?Pean seda väga huvitavaks ja perspektiivikaks. Meie Transferwise'iga võtsime samamoodi ühe pangateenuse, rahaülekanded, ning ehitasime selle selliseks, nagu see peaks 21. sajandil olema. Samamoodi võib otselaenamine muuta laenuturgu. Leian, et see on igati loogiline ja mõistlik formaat ning seda kinnitab ka otselaenuplatvormide edu. Investorina olen huvitatud ka sellesse valdkonda investeerimisest.

Kas oled mõelnud Kreekasse investeerimisest?Ma pigem jookseksin nii kaugele kui võimalik. Olin Kreekas paar kuud tagasi puhkusel ning olukord seal oli võrdlemisi depressiivne. Hotelli omanikuga ringi sõites rääkisime Kreeka raskustest ning tema ei olnud selgelt võimul oleva kommunistliku partei toetaja. Ta näitas meile Ateena eeslinna supermarketit, mis müüdi 2008. aastal 2 miljoni euro eest ja mis on praegu väärt 20 000. Raske on ennustada, mil viisil sealne kinnisvara enda väärtuse tagasi saab. Selge on see, et Kreeka tulevik saab olema valuline.

Millised erinevused on Eestis ja Inglismaal äri ajamisel? Mis on eelised ja puudused?Eestis äri ajamine on minu hinnangul väga lihtne ja mugav. Alustades arenenud IT-valdkonnast, digiallkirjastamisest jms ning lõpetades sellega, et kõik on käe-jala juures kõik inimesed tunnevad üksteist. Probleemiks on aga Eesti turu väiksus ja klientide vähesus. Samuti on raske on saada investoreid otseselt Eestisse investeerima. Investorid ei taha väga siia tulla, puhtalt näiteks selle pärast, et siia on vähe otselende. Seega peab ise nende juurde minema. Juhul, kui neile sinu äriidee meeldib, siis sa lisad ühe takistuse, öeldes, et sa tahad, et nad investeeriksid Eesti ettevõttesse, kuna nad ei tunne Eesti ärikultuuri ja seadusandlust.Palju targem oleks need takistused kõrvaldada ning minna investori juurde jutuga, et oleme ettevõtte, mis baseerub Eestis, aga meie turundust korraldatakse Suurbritanniast. Nii et kui te investeerida soovite, saate seda teha Suurbritannia harusse, millel on IASi kvalifikatsioon (rahvusvahelised raamatupidamisstandardid – toim). Niiviisi on hulga lihtsam investeeringut saada, selle asemel et pakkuda neile välja plaan, et nad peavad Eestisse lendama ning notari juures käima. Miks nad peaksidki seda tegema? Nad teevad seda, kui sul on erakordne ettevõte, kuid oleme ausad, enamus ettevõtteid ei ole erakordsed.

Kuidas kaitsta äriideed või prototüüpi selle eest, et keegi seda ära ei varastaks?Ei saagi. Ning see ei olegi oluline. Kui sa oled enda idee suhtes kirglik ning oled selle kallal kõvasti tööd teinud ja vaeva näinud, siis ei suuda keegi pärast lühikest tutvustust seda sama hästi teha kui sina. Kui suudab, siis ilmselt oligi see sitt idee. Hea näide on Groupon (kuponge ja vouchereid pakkuv ettevõte – toim), millel oli maailmas väga palju kloone ning lõpuks polnud kellelgi võimalik äri teha. Ainukesed, kes sellega teenisid olid need, kes müüsid enda ettevõtte kiirelt maha, kuna nad said aru, et äri ei ole jätkusuutlik. Enamjaolt muretsevad inimesed ideede varguse pärast asjatult. Ideed eraldiseisvalt on päris väärtusetud, selleks, et need toimiksid, on vaja pädevat meeskonda.