Jäta menüü vahele
- Uudised
- Mait Kraun
- 5. august 2015 kell 8:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Kui ränga hoobi on sanktsioonid Venemaale andnud?
Vene lipp.Foto: Erik ProzesUkraina mässuliste toetamise eest Venemaale kehtestatud sanktsioonid võivad riigi majandust kahandada aja jooksul kuni 9 protsenti.
Nii arvab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), kes avaldas iganädalase raporti Venemaa kohta.Nafta hinnalangus ja suurte pankade ja energiafirmade pihta suunatud lääne sanktsioonid surusid Venemaa 2014. aastal majanduslangusesse. Rubla kukkus ja inflatsioon kasvas.See sundis Venemaad intressimäärasid tõstma ning dollareid ja eurosid müüma, et oma valuutat kaitsta. Riik pumpas pankadesse raha ja vähendas valitsuse kulutusi.Vaatamata sellele, et rubla on viimasel ajal uuesti surve alla sattunud, on olukord sel aastal stabiliseerunud. Majandus on aga jätkuvalt languses.IMF prognoosib, et Venemaa majandus langeb sellel aastal 3,4 protsendi võrra. Peamiselt on süüdi sisemaine nõudlus, mida on vähendanud reaalpalkade langus, kõrgemad laenuintressid ja kehv kindlustunne. Lääne sanktsioonid ja Venemaa toiduimpordi keeld võivad olla põhjustanud poole sellest langusest.Pikemaajaline mõju suuremPikemas perspektiivis võib mõju olla aga tunduvalt suurem. Ligipääs välisfinantseeringutele ja tehnoloogiale on piiratud – see vähendab investeeringuid ja muudab Venemaa majanduse vähemefektiivseks.„Kauakestvad sanktsioonid võivad põhjustada keskpikas perioodis SKP-s kumulatiivse, 9protsendilise languse,“ ütles IMF.See puudutab ka tavalist venelast. Varem väga madalal tasemel olnud töötus on hakanud kasvama ja miljonid on kukkunud vaesuspiirist allapoole.Tilluke kasv võib IMF-i sõnul 2016. aastal Venemaal juba toimuda, aga riik peab hakkama reforme läbi viima, et vältida stagnatsiooni.Ole teemaga kursis! Telli e-kirja teavitused, kui ilmub uus artikkel märksõnaga:
- Hetkel kuum
Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Telli Äripäeva uudiskiri, mis toob iga päev sinuni olulised majandusuudised.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.