Mait Kraun • 5. august 2015
Jaga lugu:

Kui ränga hoobi on sanktsioonid Venemaale andnud?

Vene lipp.  Foto: Erik Prozes

Ukraina mässuliste toetamise eest Venemaale kehtestatud sanktsioonid võivad riigi majandust kahandada aja jooksul kuni 9 protsenti.

Nii arvab Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), kes avaldas iganädalase raporti Venemaa kohta.

Nafta hinnalangus ja suurte pankade ja energiafirmade pihta suunatud lääne sanktsioonid surusid Venemaa 2014. aastal majanduslangusesse. Rubla kukkus ja inflatsioon kasvas.

See sundis Venemaad intressimäärasid tõstma ning dollareid ja eurosid müüma, et oma valuutat kaitsta. Riik pumpas pankadesse raha ja vähendas valitsuse kulutusi.

Vaatamata sellele, et rubla on viimasel ajal uuesti surve alla sattunud, on olukord sel aastal stabiliseerunud. Majandus on aga jätkuvalt languses.

IMF prognoosib, et Venemaa majandus langeb sellel aastal 3,4 protsendi võrra. Peamiselt on süüdi sisemaine nõudlus, mida on vähendanud reaalpalkade langus, kõrgemad laenuintressid ja kehv kindlustunne. Lääne sanktsioonid ja Venemaa toiduimpordi keeld võivad olla põhjustanud poole sellest langusest.

Pikemaajaline mõju suurem

Pikemas perspektiivis võib mõju olla aga tunduvalt suurem. Ligipääs välisfinantseeringutele ja tehnoloogiale on piiratud – see vähendab investeeringuid ja muudab Venemaa majanduse vähemefektiivseks.

„Kauakestvad sanktsioonid võivad põhjustada keskpikas perioodis SKP-s kumulatiivse, 9protsendilise languse,“ ütles IMF.

See puudutab ka tavalist venelast. Varem väga madalal tasemel olnud töötus on hakanud kasvama ja miljonid on kukkunud vaesuspiirist allapoole.

Tilluke kasv võib IMF-i sõnul 2016. aastal Venemaal juba toimuda, aga riik peab hakkama reforme läbi viima, et vältida stagnatsiooni.

Jaga lugu:
Hetkel kuum