Marge Väikenurm • 28. september 2015 kell 15:14

Riik saab talupojamõistusega koostatud eelarve

Rahandusminister Sven Sester.  Foto: Andres Haabu

Praeguse valitsuskoalitsiooni esimesel riigieelarvel on juures sotsiaalne maik, leiavad kõrvaltvaatajad. Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna aga kiitis eelarvet, mis kuuluvat justkui terve talupojamõistusega perele.

“Pigem on tähelepanu pööratud sotsiaalsete tagatiste suurendamisele kui meetmetele, mis majanduskasvu aitaksid kiirendada ja meie konkurentsivõimet tagada,” kommenteeris järgmise aasta riigieelarve suundi kaubandus- ja tööstuskoja peadirektor Mait Palts, oodates riigilt enam julgust.

Valitsus kiitis täna heaks riigieelarve eelnõu, mille Taavi Rõivas homme riigikogule üle annab. Järgmise aasta riigieelarve maht on 8,9 miljardit eurot, mis on 4,2 protsenti, ehk 358 miljonit eurot suurem kui selleks aastaks planeeriti. 488 miljonit eurot läheb investeeringuteks: riigiasutustele 284 miljonit ja investeeringutoetusteks 200 miljonit eurot. Nende seas ei ole Riigi Kinnisvara ASi tehtavaid investeeringuid.

ASi Merko Ehitus Eesti nõukogu liige Andres Trink nõustus, et riigieelarvel on sotsiaalne maik juures. “Sotsiaalset maiku on kindlasti püütud lisada. Valimiste ajal oli see põhiteema lisaks julgeolekule,” ütles Trink, lisades, et õnneks ei ole tehtud kardinaalseid maksumuudatusi. “Tähtis on ettearvatus ja võimalus planeerida. Need kogemused, mis ootamatute maksutõusudega on olnud, on kindlasti poliitikuid õpetanud. Enne mõõda ja siis lõika.”

Talupojamõistusega pere eelarve

Eelarve mingisugust põhimõttelist muudatust ettevõtjatele Trinki hinnangul ette ei näe. “Ettevõtlik vaim mõjutab ettevõtluse arengut, mitte riigieelarvet,” lausus Trink ja märkis, et majanduskasvuga ei ole Eestil praegu head lood. Samas sõltub see ka maailmamajanduse olukorrast, Eesti konkurentsivõimest ja paljudest muudest teguritest, lisas Trink.

Mait Palts rääkis, et majanduskasvule annaks hoogu tööjõumaksukoormuse kiirem ja suurem vähendamine, samuti riigi valitsemise efektiivsemaks muutmine näiteks bürokraatiat vähendades ning investeerimine taristusse ja innovatsiooni.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ütles valitsuse pressikonverentsil uue aasta eelarvet kiites, et see justkui kuulub terve talupojamõistusega perele.

Suuremad kasvud

Riiklik pension 88,9 mln eurot

Ravikindlustuseks 51,8 mln eurot

Kaitsekulud 37,1 mln eurot ja liitlaste infra 10 mln

Teedeehitus 30 mln (sh KOV teed 5 mln)

Piiriehituseks 20 mln

Peretoetused kasvavad 16,1 mln eurot

Vanemahüvitised 10,5 mln eurot võrreldes tänavusega

EL eesistumise ja EV 100 ettevalmistus umbes 10 mln eurot

 

 

Fookus paigas

Rahandusminister Sven Sester rääkis, et viis kuud tagasi otsustati lähiaastatel tegelda viie põhisuunaga. Tähtis on julgeoleku tugevdamine, seega kaitsekulutused püsivad 2 protsendi tasemel. Kahele protsendile lisanduvad liitlaste pideva kohalolu tagamise kulud. Võrreldes tänavusega kasvab kaitse-eelarve 37,1 miljoni euro võrra ehk 9%.

Teine oluline siht on majanduskasvu edendamine, kuid Sester tõdes, et pole majanduskasvuga rahul. Eeldatakse, et järgmisel aastal ulatub majanduskasv 2,6 protsendini, 2017. aastal võiks see olla 3,4 protsenti. “Meie eesmärk peaks olema tunduvalt ambitsioonikam,” sõnas Sester ja lisas, et ettevõtjatele on kindlasti olulised maksupoliitilised muudatused.

“Tõusmas on tulumaksuvaba miinimum, lisaks oleme vastu võtnud otsuse sotsiaalmaksu langetamiseks. Üldine nägemus on, et tahame vähendada tööjõule tehtavaid kulusid, vastavalt selelle suurendada ka maksumäärasid, mis on seotud tarbimisega,” viitas Sester tuleval aastal tõusvatele alkoholi-, kütuse- ja tubakaaktsiisile.

Peale julgeoleku tagamise ja majanduskasvu edendamise on valitsuse hinnangul olulised madalapalgaliste toimetuleku suurendamine, näiteks soodustab seda tulumaksu tagasisaamine. “See raha läheb tõenäoliselt tagasi käibesse, Eesti majandusse,” lausus Sester. Ka rõhutatakse lastega perede toimetuleku parandamine, laste sündi soodustava keskkonna loomine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse halduse reformimine, ka ääremaastumise leevendamine.

Valitsus tõstab õpetajate, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate, politseinike ning teiste siseturvalisuse töötajate palgafondi 4 protsenti.

Peretoetused kasvavad järgmisel aastal kokku 16,1 miljonit eurot ja vanemahüvitised 10,5 miljonit eurot. Esimese ja teise lapse toetus suureneb järgmise aasta 1. jaanuarist 50 euroni. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta on 100 eurot ning eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 240 eurot kuus. Sünnitoetust makstakse kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral 1000 eurot iga lapse kohta.

Maksud samal tasemel

Maksukoormus jääb järgmisel aastal ligikaudu selle aasta tasemele ehk 33 protsendile. Tööjõumaksude mõju maksukoormusele kahaneb järgmisel aastal prognoositavalt 0,66 protsendi võrra SKP-st.

Võrreldes tänavusega makstakse rohkem pensione ja panustatakse rohkem ka tervishoiule. Riikliku pensioni summa kasvab tänavusega võrreldes 88,9 miljonit eurot. Keskmine vanaduspension tõuseb 44-aastase staažiga inimesel 5,5% ehk 396 euroni, jäädes tulumaksuvabaks.

Ravikindlustusse suunab valitsus järgmisel aastal 51,8 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Kokku kulub ravikindlustusele järgmisel aastal veidi alla miljardi euro.

Riigieelarve kogumahust ehk umbes 9,2 protsenti on seotud Euroopa Liidu toetustega, ülejäänu tuleb maksutuludest, selgitas rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Marika Tuusis.

Riik loobub töötajatest

Riik koondab järgmisel aastal 750 inimest, sama trend peaks jätkuma ka tulevaste aastate jooksul.

Demograafilised trendid näitavad, et Eesti tööealine elanikkond väheneb järgneva viie aasta jooksul aastas keskmiselt 0,7 protsenti. Samas suuruses peaks vähenema ka valitsussektor ehk siis koondada tuleks aastas 700 töötajat. Ühtlasi hoiab ametnike vähenemine valitsemiskulusid järgmisel aastal kokku 13 miljoni euro ulatuses.

Valitsussektor koosneb keskvalitsusest, kohalikust omavalitsusest ja sotsiaalkindlustusfondidest. Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Marlen Piskunovi sõnul pööratakse järgmisel aastal põhitähelepanu keskvalitsusele ja fondidele - KOVidega tegeletakse haldusreformi käigus.

“Töötajaskonna vähendamise eesmärk ei ole mehaaniline kärbe. On plaanis läbi vaadata valitsussektori töökorraldus süsteemsemalt. Tuvastada kohad, kus on dubleerimine,” lausus Piskunov, kuid lisas, et teatud valdkondades tuleb töötajate arvu siiski suurendada. “On kokku lepitud, et näiteks kaitseväe tegevväelaste hulk peaks suurenema 50 inimese võrra aastas.”

Üldist palgafondi suurenemist ei tule, palgatõus on võimalik väheneva töötajaskonna arvelt, ütles Piskunov.

Valitsuse pressikonverentsil kõlanud küsimusele, kuidas kavatseb riik töökohti kärpides inimlikuks jääda ja töörahu säilitada, vastas peaminister Taavi Rõivas, et kes südamega tööd teeb, ei pea muretsema, kas töökoht säilib. “Ka avalikus sektoris peab käima ajaga kaasas,” lisas ta.

Hetkel kuum