Õpetajate ja politseinike palgafond suureneb

Ravikindlustusse suunab valitsus järgmisel aastal 51,8 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Kokku kulub ravikindlustusele järgmisel aastal veidi vähem kui miljard eurot. Lisanduvate vahendite eest tagatakse kindlustatud isikutele tervishoiuteenuste kättesaadavus senisel tasemel ja täidetakse tervishoiutöötajate palgakokkulepet.

Panus sisejulgeolekule

Kaitsekulud ületavad ka järgmisel aastal 2 protsenti SKP-st, täpsemalt 2,07% suvise prognoosi järgi. Võrreldes tänavusega kasvab kaitse-eelarve 37,1 miljoni euro võrra ehk 9%. Kahele protsendile lisanduvad liitlaste pideva kohalolu tagamise kulud. Kaitse-eelarve summas 451 miljonit eurot tagab Eesti kaitsevõime arengu ja selle, et suudame vastata muutunud julgeolekukeskkonna väljakutsetele. 2016. aastal jätkatakse uute suurte relvasüsteemide, nagu jalaväe lahingumasinate ja tankitõrjeraketisüsteemide hankimist.

Sisejulgeoleku tugevdamiseks eraldatakse 371 miljonit eurot. Lisaks politsei ja teiste sisejulgeoleku töötajate palgatõusule on 2016. aasta prioriteetideks Eesti idapiiri väljaehitamine, milleks on järgmisel aastal ette nähtud 20 miljonit eurot, kiirreageerimisvõime tugevdamine ning PPA ja Päästeameti varustuse uuendamine. Samuti avatakse järgmisel aastal renoveeritud Piusa kordon ja Narva-2 piiripunkt.

Lastega perede toimetuleku parandamiseks ja laste sündi toetava keskkonna edasiarendamiseks kasvavad peretoetused järgmisel aastal kokku 16,1 miljonit eurot ja vanemahüvitised 10,5 miljonit eurot. Esimese ja teise lapse toetus suureneb järgmise aasta 1. jaanuarist 50 euroni. Toetus kolmanda ja iga järgneva lapse kohta on 100 eurot ning eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 240 eurot kuus. Sünnitoetust makstakse kolmikute või suurema arvu mitmike sünni korral 1 000 eurot iga lapse kohta.

Tööjõumaksude vähenemisest oodetakse majanduskasvu

Madalapalgaliste toimetuleku suurendamiseks ja nende tööturul hoidmiseks tõstab valitsus tulumaksuvaba miinimumi määra 154 eurolt 170 eurole kuus ehk 1848 eurolt 2040 eurole aastas. Samuti luuakse madalapalgalistele töötajatele võimalus tagasi saada töötasudelt aasta jooksul tasutud tulumaks. Töövõimereformi rakendumine jaanuarist 2016 toob kaasa vähenenud töövõimega inimestele ja nende potentsiaalsetele tööandjatele mahuka teenuste valiku pakkumise.

Tööjõumaksude langetamine tagab majandusele kasvusõbralikuma maksustruktuuri. Majanduskasvu panustab valitsus pikaajalises perspektiivis, seda eelkõige hariduse tähtsustamise kaudu. Seetõttu tõusevad järgmisel aastal õpetajate palgad. Majanduskasvu toetab tööjõu oodatava maksukoormuse alanemine. Samuti langeb lähiaastatel sotsiaalmaksu määr. Väheste eranditega läbipaistva maksusüsteemi hoidmine ja toetamine tõhusa maksukogumisega toetab ausat konkurentsi. Teede ehitusse ja rekonstrueerimisse suunatakse järgmisel aastal 307 miljonit eurot, mida on üle 21 miljoni euro rohkem kui mullu.

Riigi halduskorralduse reformimiseks ning ääremaastumise leevendamiseks järgib valitsus põhimõtet, et valitsussektori tööhõive peab olema proportsioonis tööealise elanikkonnaga. Järgmisel aastal vähendatakse valitsussektori töötajate arvu 750 võrra. Ühtlasi hoiab ametnike vähendamine valitsemiskulusid järgmisel aastal kokku 13 miljoni euro ulatuses.

Valitsuse prioriteedid, millest riigieelarve koostamisel lähtuti, on Eesti julgeoleku tugevdamine, lastega perede toimetuleku parandamine, madalapalgaliste toimetuleku suurendamine, majanduskasvu edendamine, riigi ja kohaliku halduse reform ning ääremaastumise leevendamine ja ettevalimistumine 2018. aasta Euroopa Liidu eesistumiseks.