Sirje Rank • 5. oktoober 2015 kell 4:00

Ukraina rahuleppe täitmine lükkub

Normandia nelik - Saksamaa, Venemaa, Ukraina ja Prantsusmaa liidrid reedel Pariisis.  Foto: Scanpix/Reuters

Aasta algul Minskis sõlmitud Ukraina rahulepingu täitmine jätkub, ehkki seatud tähtajad nihkuvad ilmselt tuleva aasta lõpust edasi järgmisesse aastasse.

Algsest prognoosist rängem tuleb ka Ukraina selle aasta majanduslangus.

Reedel kohtusid Pariisis niinimetatud Normandia kvarteti esindajad – Saksamaa, Prantsusmaa, Ukraina ja Venemaa liider –, et püüda edasi viia konflikti lahendamist, mis on nõudnud üle 8000 inimelu ja on Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide põhjuseks. Praegu kipub Ukraina jääma Euroopa põgenikekriisi ja seda toitva Süüria kriisi varju.

Prantsusmaa president Francois Hollande ja Saksamaa kantsler Angela Merkel avaldasid kohtumise järel ettevaatlikku optimismi. „Ohvreid on vähem ja osapooled kõnelevad omavahel, nii on edenemist märgata,“ ütles Hollande Agentuuri Bloomberg vahendusel. Selline kohtumine on positiivne, ütles Merkel.

Septembri algusest on augustis ägenenud tulevahetuse järel kokku lepitud vaherahu enam-vähem pidanud. Kuna aga selle Minski rahulepingu kõige olulisema tingimuse täitmine on viibinud mitu kuud, on veninud ka relvastuse tagasitõmbamine piiridelt ning kohalike valimiste korraldamises separatistidega kokkuleppe saavutamine. Nii on tõenäoline, et Minski lepingute täitmise tähtaeg nihkub tulevasse aastasse, hindas Hollande.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) lõetas läinud nädalal korralise missiooni Ukrainas ja teatas, et viivitab esialgu Ukrainale järgmise 1,7 miljardi dollari suuruse laenuosa väljamaksega kokku 17,5 miljardi dollari suurusest abilaenust.

Missiooni juht Nikola Georgiev nimetas kõnelusi konstruktiivseteks, kuid 2016. a eelarvepoliitika vajab veel arutelusid.

Riigi majandusseisu kohta ütles IMF, et see stabiliseerub järk-järgult, kuid ootamatult järsk SKP langus esimesel poolaastal sundis fondi kärpima Ukraina SKP prognoosi tänavu 11% suurusele langusele. Varem oli prognoositud 9% suurust langust. Tulevaks aastaks ootab fond 2% suurust SKP kasvu.

Pooleli on veel ka IMFi nõutud Ukraina võlgade restruktureerimine. Peamiste võlausaldajatega, eesotsas riskifond Franklin Templeton, on Ukraina jõudnud kokkuleppele põhisumma 20% mahakirjutuses, kuid vaja on ka teiste võlausaldajate nõusolekut. Venemaa on seni nõudnud, et Ukraina tagandatud presidendile Viktor Janukovitšile laenatud 3 miljardit eurot tuleb detsembriks täies ulatuses tagasi maksta.

Sammhaaval edasi

Reedesel kohtumisel keskenduti eelkõige väiksema kaliibriga relvastuse piiridelt tagasitõmbamise leppele, mida laupäeval täitma hakati. Nii kinnitas Ukraina president Petro Porošenko, kelle sõnul kulub taoliste relvade äraviimiseks 41 päeva.

„See aitab kaasa olukorra stabiliseerimisele ja vaherahu püsimisele,“ ütles Porošenko, kelle sõnul oli nelik üksmeelel, et OSCE vaatlejatel peab olema kõikjale vaba juurdepääs, ka Venemaa ja Ukraina piirile.

Vastuseks küsimusele, kas Ukraina sõda saab nüüd läbi, vastas Porošenko, et sõda saab läbi siis, kui kõik okupeeritud alad on tagasi Ukraina kontrolli all, vahendas Interfax-Ukraina.

OSCE avaldas reedel raporti, mille järgi vaatlejad on Luganski lähistel näinud suure hävitusjõuga Vene päritolu raketiheitjat TOS-1 hüüdnimega Buratino.

Teise peateemana rõhutas Normandia nelik (koostöövorm, mis sai nime liidrite esimeselt taoliselt kohtumiselt Normandia dessandi aastapäeva tähistamisel 2014. a), et kohalikud valimised separatistide kontrollitud aladel tuleb läbi viia vastavalt Ukraina seadustele ja kaasates OSCE vaatlejad.

Separatistide omal algatusel plaanitud valimised on vastuvõetamatud, rõhutasid liidrid. Merkeli sõnul panustab ka Putin, et valimised toimuksid Ukraina seaduste järgi. Seadustes tuleb aga esmalt teha parandused, mis ei võimalda valimisi sel aastal korraldada. Ettevalmistusteks on vaja vähemalt kolm kuud. Nii lükkab ka see rahulepingu täitmise aega edasi.

Süüria varjutab Ukraina kriisi

Merkel ja Hollande kõnelesid Venemaa presidendiga ka Süüriast, kus Venemaa läinud nädalal õhulööke alustas. Mõlemad rõhutasid, et Süüria ja Ukraina konflikti käsitletakse lahus, hoolimata spekulatsioonidest, et põgeniketulva all lääs on valmis Putinile järeleandmisi tegema.

„Me tegime selgeks, et peamine sihtmärk peab olema ISIS (nn Islamiriiki ehitav äärmusrühmitus – toim.),“ ütles Merkel. Sama kordas Putinile ka Prantsusmaa president, kuna Venemaa õhulöögid on läinud pigem Süüria presidendi Bashar al-Assadi vastaste jõudude pihta, kes ei ole ISISega seotud.

Briti kaitseministeeriumi andmeil on vaid 5% Venemaa õhurünnakutest löönud ISISE strateegilisi sihtmärke. Lääne silmis püüab Venemaa õhulöökidega eelkõige toetada ja võimul hoida oma liitlast – Bashar al- Assadit.

„Assadil ei saa tulevikus enam praegune roll olla,“ ütles Merkel, rõhutades poliitilise lahenduse vajalikkust, kuhu on kaasatud opositsioon. Põgeniketulva tõttu Lähis-Idast on Merkel kodus ja ka Euroopas tugeva poliitilise surve all.

Venemaa sekkumine Süürias ajab olukorra hullemaks, hoiatas reedel USA president Barack Obama. Juba aasta ISISe pihta õhulööke andnud USA juhitud koalitsiooni liikmed kutsusid ühisavalduses Venemaad Süüria opositsiooni ründamist lõpetama ning keskenduma võitlusele ISISega. Obama rõhutas, et ei nõustu Venemaa teooriaga, et kõik, kes on Assadi vastu, on terroristid, vahendas Bloomberg.

Venemaa kindral Andrei Kartapolov teatas laupäeval Venemaa kaitseministeeriumi veebilehel, et Venemaa on õhulöökide alustamisest 30. septembril korraldanud üle 60 militaarlennu ning rünnanud üle 50 ISISe sihtmärgi, vähendades oluliselt Islamiriigi võitlusvõimet. Venemaa kavatseb õhulöökide intensiivsust lisada.

Hetkel kuum