Kadri Põlendik • 9. oktoober 2015
Jaga lugu:

Eestlane keerab Jaapanis tehnoloogiat ümber sõrme

Idufirma 16Lab loodab enda arendatud sõrmusega Ozon maailma muuta.  Foto: Tõnu Samuel

Maailma servas sünnib justkui J. R. R. Tolkieni „Sõrmuste isanda“ tõsieluline uusversioon, mille peakangelane on eestlane Tõnu Samuel, kelle kavatsused on erinevalt raamatu nimitegelase omadest üdini head.

16Lab Inc

2013. aastal Jaapanis Kamakuras loodud idufirma.

Toodab nutisõrmust Ozon.

Asutajad on Ko Kijima, kes on ka tegevjuht, ja Eestis kunagi häkkerina tuntud Tõnu Samuel.

Töötajaid ligi 10.

Seni ainus investor on Jaapani riskikapitalifirma Global Brain Corporation, investeeringu summat ei ole avaldatud.

Sõrmuse disainer on auhinnatud Manabu Tago.

Tolkienilt eeskuju võttes võiks ka see lugu alata sõnadega „Üks sõrmus juhib neid…“, kuid paraku ei ole veel täpselt selge, mida Jaapani idufirma 16Lab loodud titaanist sõrmus Ozon juhtima hakkab. Toode pole lõplikult valmis, kuid ometi näitab idufirma eestlasest tehnoloogiajuht Tõnu Samuel sel nädalal Aasia suurimal tehnoloogiamessil CEATEC juba teist versiooni oma tootest. Mullu näidati pea kaks korda suuremat sõrmust, paigas on juba plaan, kuidas praegust veelgi peenemaks ja ehtega sarnasemaks teha.

Tehnikat täis sõrmuse idee palju lahtiselgitamist ei vaja. Kasutajale tähendab see sisuliselt üksnes sõrme panemist ja käega viipamist, et anda mõnele läheduses olevale seadmele, näiteks telerile või arvutile käsklusi. Arvuti peaks sõrmuse ära tundma samamoodi nagu klaviatuuri või hiire.

Päris nii õnneks ei ole, et 16Lab on valmis saanud toote, millele alles hakatakse rakendust otsima. Ideid on ja mõnd varianti tehnoloogiavidina kasutamisvõimalusest näidatakse ka tänavusel messil, kuid ühte keskset sihti, kuidas see peaks maailma paremaks muutma, loojatel ei ole. Võimalusi selleks on palju. „Me tahame lihtsalt maailma muuta, sellepärast, et on tekkinud nišš, kus me näeme, et on võimalik maailma muuta,“ ütles Samuel Äripäevale.

Kui sel nädalal saatis ettevõte pressiteate sõrmuse uue mudeli kohta, teatati ka esimest korda, et olemas on kaks koostööpartnerit, kellega peetakse kõnelusi, et arendada tooteid, mis ühilduksid Ozoniga. Need ettevõtted on Toyota ja Yamaha, ülemaailmselt tuntud Jaapani suurkorporatsioonid. Sellest võib järeldada, et ilmselt on eelkõige oodata uusi tuuli autotööstuses, kus võiks tulevikus avada sõrmuse abil uksi, vahetada raadiokanaleid või teha midagi praegu veel utoopilisena näivat.

Kui vajalik on selline toode?

Jüri Kaljunditehnoloogiaettevõtja

Võib-olla mitte ühe ega kahe aasta jooksul, aga viie aasta jooksul saab 3D-virtuaalreaalsus kindlasti olema palju tähtsam kui praegu. Selleks, et kõiki 3D-liideseid kasutada, on hästi vajalikud selliseid füüsilise liigutamisega seotud juhtseadmeid.

Teiseks, kui inimlikust aspektist vaadata, siis lauaarvutil me kasutasime kõik hiirt. Praegu kasutame arvuteid, kus hiirt ei ole, nad on meil süles, diivanil. Tegelikult oleks väga mugav omada sellist liigutamise vahendit. Hiire touchpad ka kõige mugavam ei ole.

See projekt, mida Tõnu veab, on tähtis, sest paljud meist teevad veebi- ja mobiilitooteid, neid on lihtne ja kiire prototüüpidena teha. Vahva on näha, et inimesed teevad ka selliseid tõsisel väga keerukal arendusel põhinevaid tooteid. Tõnu on seda väga pikalt Jaapanis teinud ja sellist toodet peabki mitu aastat arendama. See on rakendusteaduse tippsaavutus, et sõrmuse sisse on selline vinge asi ehitatud.

See on ka soovitus teistele, et proovida teha rohkem keerukaid või maailma muutvaid tooteid kui ainult mobiil. Ma olen seda asja pikalt jälginud ja põnevusega mõelnud, et millal saaks juba proovida.

Kasutus privaatses ruumis

Samuel näeb kasutusvõimalusi esialgu inimese privaatses ruumis, sest kuigi viibetega suhtlemine on tehnoloogiliselt sisuliselt lahendatud, ei ole see veel sotsiaalselt aktsepteeritav. Avalikult kätega vehkimist peetakse üldjuhul kummaliseks. Küll aga võiks sõrmus Samueli hinnangul abiks tulla näiteks teleri vaatamisel. „Kui ma tahan televiisoril kanalit vahetada, siis sõrmuse ja puldi vahel on üks meeletult suur erinevus – pult on alati kadunud. See on pisiasi, aga väga tüütu,“ viitas Samuel probleemile, millega on ilmselt paljud silmitsi seisnud. Vähe sellest, et sõrmus on kindlalt sõrmes, ei pea sellelt taga ajama õigeid nuppe, vaid tõepoolest piisaks üksnes käeviipest, et kanalit vahetada.

Teine sõrmuse oluline funktsioon on vibreerimine, mis võiks aidata vähendada inimeste vajadust pidevalt oma telefoni vaadata. „Uuringud on kindlaks teinud, et kui inimesel on telefon, siis ta vaatab seda 300-400 korda päevas. Tihti tahame kinnitust või ümberlükkamist lihtsale asjale, näiteks kas ülemus on helistanud,“ selgitas Samuel. Vajadus pideva telefoni kontrollimise järele kaoks, kui soovitud info jõuab erinevate vibratsioonidena sõrmusesse. Samueli sõnul on inimene võimeline eristama paljusid vibreerimise kombinatsioone ja nii saab vahet teha, kas parasjagu tuleb Facebookist teavitus või helistab hoopis pereliige.

Ozoni teeb eriliseks ka see, et teda saab juhtmevabalt magnetvälja kaudu laadida. Selleks tuleb sõrmus asetada laadimisalusele. Seadme aku on imeväike ja peab Samueli sõnul normaalse kasutuse juures vastu kaks päeva. Aku on ka komponent, mis paneb paika sõrmuse suuruse ja on seega järgmine väljakutse, mis tuleb tootjal lahendada. Praegu tähendaks eri suuruses sõrmuste tootmine, et igaühes peaks olema eri suuruses aku, mis teeks hinna ülikõrgeks.

Sõrmust Ozon saab laadida juhtmevabalt selleks spetsiaalselt loodud alusel.  Foto: Tõnu Samuel

Konkurendid ei hirmuta

Sellise sõrmuse idee ei ole väga uudne, Samueli sõnul on neil mõni konkurent USAs ja Jaapanis, kuid nende tooted on olnud talle pettumus. „Näiteks kolmest kaks on karbis tolmused olnud. See ei ole toode, mida saaks müüa. Üks on olnud ära kraabitud, nagu oleks maha kukkunud ja peale astutud,“ rääkis Samuel.

Samuti lasevad kõik konkurendid tema sõnul oma tooted valmistada Hiinas, mis tähendab, et nad on tehniliselt täpselt ühesugused. Konkurentide kahjuks räägib ka see, et nende sõrmused maksavad vahemikus 99-149 dollarit ehk ligikaudu sama palju kui Ozoni jupid. Samueli sõnul ei ole see võimalik. Ozon on pisidetailideni Jaapanis toodetud, enamik sõrmuse sisust on tehtud 16Labile eritellimusena, kellelgi teisel selliseid osi ei ole.

Samas tunnistab ta, et sõrmus ei tööta kellelgi normaalselt, isegi mitte neil. Ozoni juures on vaja lahendada ka oluline probleem – asja mõõt. „Kuni ta ei ole piisavalt väike, siis ta masstooteks ei muutu. Sõrmus peab olema selline, mida saab kihlatule kinkida. Praegu näeb ta välja nagu tehnoloogiafriikidele mõeldud toode. Meie eesmärk on teha moetoode.“

Telefonid enam väiksemaks ei lähe

Tõnu Samuel16Labi tehnoloogiajuht

Nii palju, kui mina olen tehnika arengut oma elus näinud, siis rahvas räägib igasugu juttu, mis tuleb ja mis ei tule. Elu on näidanud, et see jutt ei ole kuidagi korrelatsioonis sellega, mis tegelikult juhtub. Ja mis tegelikult juhtub, on see, et kõik läheb väiksemaks.

Telefonid enam tõesti väiksemaks ei lähe. See juhtus umbes sel ajal kui tuli välja Ericsson 628. See oli jaburalt väike. Juba siis EMT juht ütles, et telefon enam väiskemaks ei lähe. Seda ei ole mugav hoida.

Praegu ei lähe telefonid sellepärast väiksemaks, et funktsioone tuleb kogu aeg juurde. Inimene tahab pigem funktsioone kui väiksust, kuna me ei taha ainult helistada, vaid Facebooki ja muid asju. Kui tehnika ükskord järele tuleb, siis pilt projitseeritakse silma, kuular on kõrva küljes, sõrmus on sõrmes ja selle kõigega juhid. Aga selleks peab mingi hulk tehnoloogilist arengut enne toimuma.

Tahab astuda Apple'i jälgedes

Nagu uudsete ja eksklusiivsete lahenduste puhul ikka, ajavad eritellimusel valmistatud jupid ja parem funktsionaalsus sõrmuse hinna üsna krõbedaks. Kuigi toodet veel täiustatakse ja turule ta niipea ei tule, pakkus Samuel väljaandele CNET, et sõrmuse turuhind võiks olla sadades dollarites, näiteks samas suurusjärgus Apple Watch Sportiga. Kui sellele lisada veel tootjana tundmatu idufirma ja küllaltki uudne toode, ei paista edu väljavaated esiti kuigi head. Samueli hinnangul on olukord aga just vastupidine.

Esiteks ei taha 16Lab lasta esimest toodet müüki enne, kui kõik mured on lahendatud. Samuel kirjeldab väga elavalt, kui keeruline on tegelikult sõrmuse sisse üleüldse mingisugust tehnoloogiat panna. Alustades sellest, kuidas kõik asjad peavad olema üliväikesed, nii et neid saab vaadata läbi mikroskoobi ja katsuda ainult spetsiaalsete pintsettidega, lõpetades sellega, et imepisike aku peab olema kõver, et sobituda sõrmuse keerulise kujuga. Sellele lisandub veel vajadus sõrmust peenemaks teha. See tähendab, et kasutajateni jõuab viimaseni viimistletud toode.

Teiseks on 16Lab võtnud ühe võimaliku koostöösuuna luksusbrändide poole. Kuigi konkreetsetest nimedest ei saa veel rääkida, on need firmad, mis müüvad sedavõrd kalleid ehteid, et mõnele tootele 400 dollari lisamine ei jää klientidele isegi silma.

Kolmandaks tõi Samuel kõrgest hinnast ja eksklusiivsusest rääkides võrdluseks Apple’i iPhone’i tuleku 2007. aastal, kui keegi ei uskunud, et uus telefon hakkab müüma. Samueli sõnul oli see kõige kallim telefon kõige tundmatumalt tootjalt, kelle üle naerdi. „Praegu on Apple’is ainuüksi iPhone’i tooterida suurem kui terve Microsoft koos kõikide toodetega. Nelja Jaapani suurfirma turuväärtus oli natuke väiksem kui Apple’il. 2007. aastal oli see naljakas, nüüd enam ei ole.“

Sõrmuse vajalikkuses on Samuel absoluutselt veendunud. „Kõik läheb väiksemaks. See on fakt,“ teatas ta. Selle kohta, et nutitelefonidest hakatakse pigem välja andma juba suuremaid mudeleid, märgib ta, et see on piiride hägustumine. „See, et iPad läks suuremaks – tegelikult läks hoopis lauaarvuti järjekordselt väiksemaks,“ teatas ta.

Samuel tunnistas, et alguses üritasid nad sõrmust teha lihtsalt selleks, et see oleks olemas, aga nüüd on 16Lab jõudnud staadiumisse, kus murtakse läbi. „Mul on tunne, et oleme leidnud midagi, mis võib õnnestuda.“

Konkurentidel tooted juba väljas

16Lab ei ole ainus ettevõte, kes on tulnud ideele viia seadmete juhtimine sõrmusesse. Mullu tuli mitu tundmatut firmat välja liikumiskontrolli pakkuva sõrmusega.

Itaalia päritolu ettevõtte IK Multimedia loodud iRing ühildub üksnes iOSi operatsioonisüsteemil töötavate seadmetega, see tähendab peamiselt iPhone’e ja iPade. Sõrmus valmistati eelkõige eesmärgiga juhtida Apple’i muusikarakendusi ning liikuda hiljem sealt edasi ka teiste rakenduste kontrollimisele. IK Multimedia ei ole idufirma, vaid tegutsenud juba paar aastakümmet muusikatehnoloogia valdkonnas.

USA firma Nod on loonud sõrmuse, mis peaks ühilduma arvutite ja telefonide, aga ka koduse termo- ja valgussüsteemiga. Ettevõtte tegevjuht Anush Elangovan töötas varem Google’is. Erinevalt Ozonist kestab selle aku üksnes päeva. Toode tuli turule mullu aprillis 149 dollariga.

Teinegi USA ettevõte Fin on loonud erilise disainiga sõrmuse pöidlas kandmiseks. Selle toote eesmärgid on laias laastus sarnased teistega – ühildub telefonide, arvutite ja näiteks Google Glassiga. Kodulehe andmetel on esimene hulk tooteid välja müüdud.

Vast kõige rohkem kära on tekitanud Jaapani idufirma Logbar, mis lubas ühisrahastu Kickstarter kampaania abil tuua müüki sõrmuse Ring, millega pidi saama telefonis lugusid vahetada, heli kõvemaks keerata ja isegi pilti teha. Samuti lubati, et sellega saab kodus üksnes sõrmenipsuga tuled süüdata. Rahakorjamise lõppedes aga hakkasid probleemid: tootmine hilines, toodet veel täiendati ja nii jäi toote tarnimine kuid graafikust maha. Esialgne müügihind oli 269 dollarit.

Jaga lugu:
Hetkel kuum