Valesti ehitatud saun on probleem kogu kortermajale

Artikkel

- Uudised
- 13. oktoober 2015 kell 7:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Valesti ehitatud saun on probleem kogu kortermajale
Saunamaailma ehitusosakonna juhataja Mihhail Grossi sõnul tuleb korterelamus sauna ehitades arvestada enamaga kui eramaja puhul.Foto: Raul Mee
Korterisse sauna ehitamisel tuleb eelnevalt koostada projekt, millele võtta allkiri ühistu esimehelt ja kohalikust omavalitsusest.
Kindlasti tuleb tagada korralik ventilatsioon ning niiskuskindlus, vastasel juhul tekitab saun probleeme kogu kortermajale, kirjutab 14. oktoobri Äripäev ehituse rubriigis.
Saunamaailma ehitusosakonna juhataja Mihhail Grossi sõnul tuleb korterelamus sauna ehitades kindlasti arvestada enamaga kui eramaja puhul. "Vastasel juhul võivad hilisemad vead mõjutada mitte ainult ühte korterit, vaid ka naabreid," rõhutas Gross. Ta lisas, et esmalt tuleb tellida projekt. "Selleks vaatame kohapeal ruumi üle, uurime ventilatsioonivõimalusi ja kõike muud, mis vajalik," selgitas Gross ja lisas, et kuna korteris pole ruum esialgselt saunaks planeeritud, tuleb teha rohkem eeltööd - kõik üle vaadata ja kontrollida ning kirja panna.
Saunu ehitava ettevõtte OÜ Saunapoint juhi Mario Raja sõnul tuleb korteri või keldri ruumiplaani muutmise kohta saada kohalikust omavalitsusest kirjalik nõusolek. "Tegemist pole tüütu bürokraatiaga juhul, kui tööde või ideede kohta on olemas lihtne joonis ja seletuskiri," kinnitas ta. "Abi saamiseks tasub pöörduda projekteerija poole, kes kerge vaevaga joonised ümber teeb ja need ka allkirjastab," soovitas ta.
Grossi sõnul seadus korterisse sauna ehitamist ei keela, keelatud on vaid siseseinte lammutamine ning avade lõikamine ilma projekti ja loata.
Kindlasti on nõutav projekti olemasolu, rõhutas Gross. "Ühistu esimehe allkiri võiks olemas olla, aga igalt liikmelt seda küsida ei ole tarvis," selgitas ta.
Valmis saunakabiini ja ehitatatava sauna puhul ei ole Grossi sõnul suuri erisusi, valmis kujul varianti on lihtsalt mugavam vajadusel ühest kohast teise transportida. Muus osas – mis puudutab niiskuskindlust ja korralikku isolatsiooni – on tingimused samad.

Ehitus nõuab projekti
Helvi Kork, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna juhataja
Vastavalt ehitusseadustikule on ehitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Sellise mõiste eesmärk on tagada, et tavamõistes ehitamisena käsitletavad tegevused oleksid ehitusseadustiku kohaldamisalas.
Sauna rajamine korterelamusse on tavamõistes käsitletav kindlasti ehitamisena ning seega on ka ehitusseadustikust tulenevalt tegemist ehitamisega. Seaduse kohaselt on ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine muu hulgas ehitamine, mille käigus muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteeme, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet. Seega on sauna rajamine korterelamusse reeglina ehitise ümberehitamine.
1.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku lisast üks tulenevalt on ehitise ümberehitamisel vajalik kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt (kui enamus ehitisest on elamu otstarbega) või taotleda ehitusluba (kui enamus ehitisest on mitteelamu otstarbega).
Vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele "Nõuded ehitusprojektile“ peab nii ehitusloa taotlusele kui ehitusteatisele lisatav ehitusprojekt vastama sama määruse nõuetele. Seega tuleb ehitusprojekt koostada vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“.
Nii ehitusloa taotluse kui ka ehitusteatise võib kohalikule omavalitsusele esitada igaüks. Kui esitatud dokumentatsioonist ei nähtu, et kinnistu (korteriomandite) omanikele oleks antud võimalus projektiga tutvuda, on kohalikul omavalitsusel kohustus kaasata omanikud menetlusse.
Oluline on, et ehitusloa väljastamiseks ei pea omanikud andma nõusolekut vaid neil on võimalik avaldada arvamust ja esitada oma seisukoht.
Ehitusseadustiku kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. Ehitamiseks kaasomanike nõusolekute vajaduse hindamisel peab lähtuma tsiviilõiguslikest regulatsioonidest.
Ebapraktiline ruumilahendus raiskab raha
Saun oleks Raja sõnul tark ehitada pesuruumi sisse või siis sellega kokku. "Enamasti ehitatakse korterisse saun vanni asemele," märkis ta. "Teine levinud viis on see, et vaadatakse, kas pesuruumi kõrval asub mõni panipaik, tehniline ruum või kasutamata toanurk, mille saaks sauna planeerimise jaoks n-ö juurde näpistada."
Raja sõnul ongi levinuim viga ruumiplaneeringuga seonduv. "Tihti on vajalik ruum sauna jaoks isegi olemas, aga saun on seest lahendatud täiesti ebapraktiliselt," märkis ta. "Juhul, kui soovitakse sauna ise ehitada, tuleks paigutuse asjus pöörduda eksperdi poole, nii ei lähe ehituseks eraldatav raha raisku," lisas ta.
Raja sõnul eraldub leili viskamisega õhku suurel hulgal vett, mis kipub kogunema imavatesse materjalidesse, nagu puit, kips ja teised viimistlusmaterjalid. "Niiskus tuleb hoonest välja sundida," selgitas ta. Selleks tuleks ehitada elektriline sundventilatsioon ning eraldada leiliruum muust konstruktsioonist niiskust tõkestavate materjalidega, nagu näieks fooliumpaber või spetsiaalne sauna isolatsioonplaat.
OÜ Ehituse Puidutööd juhatuse liikme Eero Eesmaa sõnul tuleb ruumi planeerida kindlasti ventilatsioon, kuna saunas on tähtis õhuringlus – peale peab tulema värsket õhku. "Keris põletab hapnikku ja ilma lisanduva õhuta tekib lämbumistunne," märkis ta.
Et värske õhk saaks peale tulla, peab olema ka õhu väljatõmme. Eesmaa sõnul peaks väljatõmme asetsema kerise diagonaalnurgas. "Hea on, kui sissepuhe oleks kerise kohal, umbes 50 cm kivide pealispinnast, kuid see võib tulla ka sauna ukse alt, kui leiliruumi eesruumis on värske õhu sissepuhe," selgitas ta.
Valmissaunadele ning statsionaarsetele leiliruumidele kehtivad Raja sõnul samad nõudmised, kuna olemuselt on tegemist sama liiki ruumidega, erinevus on selles, et ühe sauna saab teisest kiiremini püsti panna.
Sauna planeerides võta arvesse:
Vajalikud load. Enne ehitust tuleb tellida projekt, millel ühistu esimehe allkiri, korteri või keldri ruumiplaani muutmise kohta tuleb võtta kohalikust omavalitsusest kirjalik nõusolek.
Ruumiplaneering. Projekteerimisel tasub tähelepanu pöörata ruumi planeerimisele, kui saun on seest lahendatud ebapraktiliselt, läheb ehituseks eraldatav raha lihtsalt raisku.
Isolatsioon. Saun peab olema korralikult isoleeritud, nii seinas kui ka laes peaks olema 100 millimeetrit villa. Ohuks pole mitte sauna külmaks jäämine, vaid vastupidi, saunaga külgnevad ruumid või nende seinad võivad liialt kuumaks minna.
Ventilatsioon. Tekkiv niiskus tuleb hoonest välja sundida, selleks tuleb ehitada elektriline sundventilatsioon ning eraldada leiliruum muust konstruktsioonist niiskust tõkestavate materjalidega, nagu näieks fooliumpaber või spetsiaalne sauna isolatsioonplaat.
Õhu väljatõmme. Kuna keris põletab hapnikku, tekib ilma lisanduva õhuta lämbumistunne, nii et peale peab tulema värsket õhku, milleks peab olemas olema ka õhu väljatõmme. Sissepuhe võiks olla kerise kohal, umbes 50 cm kivide pealispinnast, kuid see võib tulla ka sauna ukse alt, kui leiliruumi eesruumis on olemas värske õhu sissepuhe.
Ülekoormus. Keris ei tohi elektrisüsteeme üle koormata, kui elektrisüsteemide ja kerise võimsust ei osata ise arvestada, tasub pöörduda septsialisti poole. Elektrikerise korral peab ka jälgima, et jätkuks voolutugevust.
Keris ei tohi elekrtrisüsteemi üle kooramata
Grossi sõnul peab saun olema kindlasti korralikult isoleeritud ning niiskuskindel ja see ei tohi elektrisüsteeme üle koormata. "Õhu liikumine peab olema kindlasti tagatud," pani ta saunaehitajatele südamele. "Sellisel juhul ei hakka saun kedagi segama ning töötab nagu vaja."
Grossi kogemusel on sagedane viga, mida ehitamisel tehakse, elektrisüsteemi ja kerise võimsuse valesti arvestamine. "Tavatarbija ei tea sageli kuigi palju tehnilistest asjadest ning seepärast tuleb kindlasti spetsialistiga konsulteerida," tõdes ta.
Eesmaa sõnul on korterisaun enamasti elektrikerisega, puuküttega saunades on nõuded – ohutute kauguste, korstna läbiviikude jne – kohta hoopis rangemad.
Elektrikerise korral peab jälgima, et jätkuks voolutugevust. Veel peaks tema sõnul jälgima, et sauna isolatsioon oleks piisav – nii seinas kui ka laes peaks olema 100 millimeetrit villa. Probleem pole Eesmaa sõnul mitte selles, et saun jääks külmaks, vaid vastupidi, saunaga külgnevad ruumid või nende seinad võivad kuumaks minna – on juhtunud, et kõrvalruumi sein on liigse kuumuse tõttu näiteks värvi muutnud.
Niiskuskindlusega erilisi probleeme tekkida ei tohiks, lisas Eesmaa. "Kui põrandaplaatija ja sauna ehitaja on oma töö korralikult teinud, siis on kõik normis," märkis ta. "See tähendab, et plaatija on teinud korralikult põrandale hüdroisolatsiooni ja pööranud selle ka 150 millimeetrit seinale. Konstruktsioon tuleb katta korralikult aurutõkke alumiiniumpaberiga ning teipida see üleskeeratud põrandaplaadile," kirjeldas ta.
Autor: Ketlin Rauk, kaasautor
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Ehitus
Hetkel kuum