• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 30.10.15, 19:56

Norra võtab pagulaste jaoks naftafondist lisaraha

Vaid kolm nädalat tagasi teatas Norra valitsus, et läheb oma 860 miljardi dollari suuruse naftafondi kallale. Nüüd teatati, et pagulaste tuleku tõttu on raha juurde vaja, vahendab Bloomberg.
Nafta puurimisalus Norra lipu taustal.
  • Nafta puurimisalus Norra lipu taustal. Foto: Bloomberg
Valitsus kasutab 209 miljardit krooni (24 miljardit dollarit) naftafondi raha eelarve aukude täitmiseks. See ületab nafta ja gaasitootmisest oodatud 204 miljardi krooni suuruse tulu. Veel 7. oktoobril teatas Norra, et naftafondist võetakse kokku 207,8 miljardit krooni.
Lisaks sellele plaanitakse lükata edasi tulumaksu alandamist. Valitsuse teatel saabub riiki järgmisel aastal 33 000 pagulast – nendega seotud kulud ulatuvad 9,5 miljardi kroonini.
„Septembris tuli Norrasse rohkem asüülitaotlejaid kui terve esimese poolaasta jooksul, mis on tekitanud tehnilisi ja majanduslikke väljakutseid,“ ütles Norra rahandusminister Siv Jensen. „Valitsus teeb ettepaneku lahendada olukord tasakaalustatud rahastamismeetmetega.“
Sellel kuul teatas Norra valitsus, et läheb esimest korda üüratu naftafondi kallale, et katta eelarvepuudujääki. Lääne-Euroopa suurim naftatootja püüab majandust kaitsta nafta hinnalanguse vastu.
Norra eelmisedki valitsused on 860 miljardi dollari suurusest fondist matti võtnud, et defitsiiti katta, kuid teise käega on samal ajal jätkatud ka fondi kasvatamist. 2016. aasta tõotab aga tulla selline, kus fondist võetavad summad on suuremad kui laekumised nafta- ja gaasisektorist.
Fondil, mis peaks kindlustama tulevaste põlvkondade rikkuse, pole ka tootluse poolest viimastel kuudel hästi läinud. Kolmandas kvartalis sai fond nelja aasta suurima kaotuse, millele aitasid kaasa nii Hiina aktsiaturu langus kui ka Volkswageni odavnemine.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele