Tuntud eestlased toovad robotid tänavale

Martinson märgib, et nende eesmärk on teha kulleriteenusega sama, mida tegi Skype telekommunikatsiooniga ehk mitmekordselt selle hinda langetada. Starshipi fookuses olev kohaliku kojukande tööstus on Martinsoni sõnul üks ebaefektiivsemaid majandusharusid maailmas. „Viimase 5-10 km pakivedu on kõige kallim osa e-kaubanduse logistilises ahelas ja tavaliselt on selle hind 4-15 euro vahel ühe saadetise kohta. Starshipi eesmärk on seda hinda langetada 10 korda,“ räägib ta ettevõtte kavatsusest viia kullerikulu odavamaks kui üks euro.

Kokku pannud 20 inseneri

Starshipi robot ulatub inimesele veidi üle põlve, liigub ratastel ja suudab koju vedada pakke ja ostukotte. Lukustatud kaane saab avada ainult pakki ootav inimene spetsiaalse koodiga. Robotid suudavad viia maksimaalselt 10 kg raskuseid saadetisi kuni 5 km kaugusele, liikudes jalakäija kiirusega kõnniteedel. Need on võimelised ise navigeerima, näiteks vältima kokkupõrkeid jalakäijatega ja ületama sõiduteid. Selleks on robotid varustatud üheksa kaamera ja muude erisuguste sensoritega. Ootamatute olukordade puhuks on olemas pidev internetiühendus, mille kaudu hoiavad operaatorid asjal silma peal ja vajadusel sekkuvad. Näiteks saavad nad roboti kaudu oma häälega ümberolevate inimestega suhelda.

Ettevõtte idee taga on peamiselt Ahti Heinla, kelle eestvedamisel hakati mullu suvel toodet arendama. 30 töötajast 20 on insenerid, keda Martinson nimetab Eesti tipparendajateks. Mingeid suuri probleeme Heinla roboti arendamises ei näe. „Kõik asjad on olnud lahendatavad. Niimoodi ühe evolutsioonilise toote tegemine käibki. Kindlasti on selle juures inseneritehniliselt terve hunnik keerukaid asju, mis nõuavad eraldi tööd, aga need on lahendatavad probleemid,“ räägib ta.

Robot on tema sõnul osaliselt nullist arendatud, kuid kasutatud on ka robootikas kasulikke komponente, mida teised firmad toodavad. „Kui on midagi maailmas olemas, mis täpselt meile ilusti sobib, siis ei ole mõtet seda ise tegema hakata,“ märgib Heinla. Nii on suudetud ka hind võimalikult soodsaks viia.

Eesmärk hinnalangus

„Hinna allasaamiseks tuleb tahta hinda alla saada. Tuleb algusest peale mõelda, et see ei saa olla kallis robot, muidu see ei tasu ära,“ selgitab ta. Martinson märgib, et erinevalt näiteks furgoonautoga pakke vedavast inimesest on roboteid jälgiva operaatori tööviljakus oluliselt suurem, sest ta suudab tunnis hallata sadu roboteid. Rattakuller suudaks aga Martinsoni sõnul viia tunniga kohale üksnes paar saadetist ja autoga kuller umbes viis saadetist. „Ei ole mõtet vedada kolmetonnise metallist sõidukiga väikseid pakke. Me paneme pakile piltlikult öeldes rattad alla ja ta ise sõidab inimesele koju,“ kirjeldab ta. Arendusele on samas kulutatud miljoneid eurosid, täpset summat mehed ei avalda.

Martinson räägib, et nii kaua otsustati oma tegevust saladuses hoida seetõttu, et tagada töörahu ja mitte anda konkurentidele ideid. „Me ei tahtnud kaagutada enne, kui muna munetud,“ märgib Martinson. Hiljem tunnistab ta, et otseseid konkurente neil polegi, pigem võiks nad end kõrvutada isesõitvate autodega või pakke vedavate droonidega, mille mõlemiga on omajagu probleeme.