Korteri ehitust näeb vaid kokkuleppel ehitajaga

Artikkel

- Uudised
- Mariliis Pinn
- 10. november 2015 kell 4:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korteri ehitust näeb vaid kokkuleppel ehitajaga
Arco Vara Tallinna elamispindade maakleri Aivar Kaljulaiu sõnul saab ehitusplatsile kokkuleppel ehitajaga.Foto: Andres Haabu
Paljusid kortereid müüakse n-ö paberil, enne kui ehitus üldse algab, mis tähendab, et ostja saab oma korteri ehitusele ka ise pilgu peale visata.
Ehitusplatsist võib kasvõi iga päev mööda sõita ja väljastpoolt piiret tööde käiku vaadata, kuid ehitusplatsile sisenemine ei ole ilma kokkuleppeta lubatud. Arco Vara Tallinna elamispindade maakler Aivar Kaljulaid selgitas, et kokkulepe tuleb sõlmida ehitajaga. “Üldiselt ei taha ükski ehitaja võõraste inimeste tulekut ehitusplatsile. Kui seda siiski lubatakse, tuleb järgida ohutusnõudeid," rääkis ta.
Paljudele lapsepõlvest tuttav ehitusplatsidel kolamine, ladustatud materjali otsas ronimine, pooleli ehituse akendest liivahunnikusse hüppamine ja muud lõbusad ettevõtmised platsil saavad Kaljulaidi sõnul toimuda vaid ostja enda vastutusel. “Kui ta on nõus riskide võtmisega. Et seal millegagi vastu pead ei saaks ja et töö käiks,” märkis Kaljulaid. "Samas tasub arvestada, et ehitaja tööaeg ei pruugi kokku langeda tavapärase tööajaga. See võib sõltuda müranormidest, naabritest, kokkulepetest tellijaga ja muudest asjaoludest ning olla projektiti üsna erinev.”
Kuna kliendid soovivad siiski ehituse kulgemist jälgida, on ehitusplatsile paigaldatud online-kaamera, mille abil saab ehitust reaalajas vaadata.
Külastus aitab luua parimat planeeringut
Eco Advice tegevjuht Anton Nikitin selgitas, et paljud kliendid külastavad objekti ehituse jooksul, et saada paremat ettekujutust ruumi planeeringust. “Ostes korteri “paberilt”, on ehituskogemuseta suhteliselt raske ette kujutada, mis tunne korteris on ja kuidas oleks parem planeeringut teha,” lisas ta.
Kui maja karp on valmis, on kliendil võimalus joonistada korteris planeeringu lahendusi, kasutades nööri või muud taolist mõtteliste vaheseinte tekitamiseks. "See aitab teha eelkõige praktilisemat ja ka mugavamat planeeringut,” selgitas Nikitin. Niisugused juhtumid on tema sõnul siiski samas üksikud.
Kõige rohkem külastavad kliendid töömaad siseviimistluse tegemisel - viimistlus on tulevase kodu kõige nähtavam osa ning kliendid vaatavad, kas tööd vastavad nende ootustele.
“Aeg-ajalt tulevad kliendid objektile koos oma ehitusspetsialistiga, kes kontrollib tööde kvaliteeti korteri vastuvõtmisel, mis on väga tervitatav,” lisas Nikitin. “Arendaja seisukohast on vägagi loomulik, et kliendid tunnevad huvi oma tulevase kodu ehitus- ja viimistlustööde kvaliteedi vastu. Kõige tähtsam on, et klient oleks uue koduga rahul.”
Tutvuge maja projektiga koos ehitusspetsialistiga.
Küsige arendaja käest korteriga seotud dokumente.
Paluge enne korteri ülevaatust-vastuvõtmist paigaldada tubadesse valgustid.
Paluge ehitajal näidata ventilatsiooni- ja küttesüsteemide toimimist korteris.
Korteri vastuvõtmisel kaasake protsessi usaldusväärne spetsialist.
Sageli on ehitaja kolmas osapool
ASi Pro Kapital Eesti müügijuht Karmo Karelson soovitab ehitusaegse külastuse puhul ostjal silmas pidada, et talle müünud ettevõttele ehitab maja üldjuhul ehitaja ehk kolmas osapool. “Ehitaja valduses on kogu objekt kuni valmimiseni, seega ehitusele saab lubada ehitaja. Kindlasti tuleb külastuse võimalust küsida müüjalt, ise objektile ei soovita minna,” rääkis ta.
Tulevase kodu külastus võiks ostjale olla aktuaalne hetkest, mil korteri välisseinad või nende karkass on paigas. Kuigi osa töid ja paigaldusi, nagu seinte, pesade ja kommunikatsioonide asukohad, tuleb juba enne ära otsustada, saab neid üldjuhul muuta veel ka maja karbi monteerimise käigus.
Karelson lisas, et kui ostja tahab kohapeal kaaluda, millist kodu soovib, on võimalik korraldada külastus. Ehkki kui arendajal on väga hea arhitekt, ei soovitata põhilisi kommunikatsioone ega seinu liigutada, kuna need on läbi mõeldud ja planeeritud. “Enne külastust soovitan küsida müüjalt korteri plaan ning teha sinna juba oma märked ja panna kirja küsimused, kuigi küsimusi võib tekkida ka kohapeal ja hiljem,” jagas Karelson edukaid ehituse külastamise nippe.
Ehitusel peavad kõik kandma turvavarustust
NCC Elamuarendus müüb enamiku kortereid ehitusperioodi jooksul, näiteks Vana-Rannamõisa tee 1A kinnistul valmib tänavu detsembris 38 korterit, millest müümata üksnes kaks.
NCC müügi- ja turundusjuhi Lauri Laanoja sõnul sõltub töömaa külastus eelkõige ehituse faasist. “Üldjuhul ei ole turvalisusnõuete tõttu võimalik töömaad külastada enne hoones siseviimistlustööde alustamist. Ka siis nõutakse kõikidelt turvavarustuse kandmist," lisas ta.
Peamiselt soovitakse ehitusplatsile pääseda korterit mõõdistama, et planeerida ruume ja mööblit. Mööblimõõte on võimalik korterites võtta pärast vaheseinte paigaldust ja esmast viimistlust, enamasti kaks-kolm kuud enne korteri valmimiskuupäeva. Nii on tootjatel piisav ajavaru ettetellitava mööbli tootmiseks. “Me ei tee kindlasti takistusi korteri ostnud kliendile valmiva korteri külastamiseks ning mõõtude võtmiseks,” ütles Laanoja. Külastusi tuleb ette keskmiselt üks-kaks korda korteri kohta.
“Soovitan korteri külastamise müügiisikuga aegsasti kokku leppida, sest parasjagu võivad olla käimas näiteks valamistööd, mis võivad külastuse lühikese etteteatamise korral välistada,” selgitas Laanoja. Samuti soovitab ta üle kontrollida muudatused võrreldes algse projektiga.
Tüüpilised muudatuskohad arenduste puhul:
Tapeet versus värv või nende kombinatsioonid.
Pesade-lülitite-valgustuse asukohad, kogus ja disaniline lahendus.
Parkett versus plaat korteri sissepääsu juures ning põrandaküte selle all.
Dušinurk versus vann või mõlemad. Duši puhul kas alusega või aluseta.
Põrandamaterjal, näiteks parketi tüüp.
Rõdu klaasimine.
Köögi asetus, eelkõige kommunikatsioonide asukohad.
Allikas: Pro Kapital Eesti
Projekti muutmine ehitusplatsil
Uue korteri soetamise puhul on loomulik, et tulevast kodu soovitakse oma käe järgi muuta – selles peitub uusehitise eelis vanemate ja n-ö teise ringi korteritega võrreldes.
“Projektist erinevaid lahendusi küsitakse üldiselt pea pooltel juhtudel,” ütles Karelson. Nende mahtu aga ei ole võimalik määrata – mõni teeb sisekujundajaga kogu sisu ja planeeringu ümber, mõni piirdub ainult värvitooni valimise või pesade lisamisega. “Valdav enamus jääb selle kahe äärmuse vahele,” lisas ta.
Karelson soovitas meeles pidada, et alates ehituse algusest võib olla muudatussoovide realiseerimine ajaliselt piiratud, kuna kord juba valmis tehtud asja on kordades kulukam ringi teha. “Kui ostja soovib muudatusi, siis professionaalne müüja koostab selleks kalkulatsiooni ning see kinnitatakse kirjalikult," rääkis Karelson.
Nikitini sõnul saavad nende kliendid muuta planeeringuid ja siseviimistlust vastavalt oma soovidele. Kui maja on projekteerimise faasis, on kliendil rohkem võimalusi saada oma soovidele vastav korter. "Muuta saab praktiliselt kõike. Piiranguks on ainult hoone väline arhitektuur."
Kui maja juba ehitatakse, saab muuta planeeringut ning siseviimistlust, kuid tekib rohkem piiranguid. “Nimelt ei saa muuta kandvate seinte ning sanitaarsõlmede asukohti, mis dikteerivad tihti kogu ülejäänud korteri planeeringu,” lisas Nikitin.
Paindlik lähenemine tagab, et klient saab just tema soovidele vastava uue kodu.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- ARCO VARA AS
Hetkel kuum