Marge Väikenurm • 25 november 2015

Terror seab bitcoini löögi alla

Bitcoinid on Euroopa Liidule pinnuks silmas, sest nende kasutamist seostatakse terrorismiga.  Foto: Scanpix

Pariisi terrorirünnakute järel kavatseb Euroopa Liit ohjata krüptoraha bitcoin kasutamist, mis tekitab Eesti kasutajates hämmeldust. Virtuaalraha on võimalik ka keelustada.

Euroopa Liit tahab liikmesriikides tugevama kontrolli alla võtta virtuaalse valuuta tehingud ja anonüümsed arveldused, eelkõige on surve all bitcoinid.

ELi õiguskaitseorganid peavad piirangut vajalikuks pärast Pariisi terrorirünnakuid, sest sellised makseviisid võivad olla suure tõenäosusega terrorismi rahastamise taga. Näiteks Eestis on keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo andmetel bitcoine kasutatud rahapesukeemis.

ELi seisukoht on teinud järsu pöörde, arvestades, et alles oktoobris leidis Euroopa Kohus, et bitcoinidega kauplemine on käibemaksuvaba. 

Samuti soovitakse tugevdada kontrolli ettemaksukaartidega tehtavate tehingute üle kulla ja teiste väärismetallidega.

Britid hindasid ohtlikkust

Advokaadibüroo Glimstedt partner Priit Lätt ütles, et põhjendamatu on näha niivõrd suurt rahapesu- või lausa terrorismi rahastamise ohtu. “Oktoobri lõpus avaldas Inglise rahandusministeerium uuringu, kus võrreldi eri maksevahendeid ja ärivaldkondi ning hinnati nende rahapesuriske ja terrorismi rahastamisohtlikkust. Hinnang krüptoraha ohtlikkusele oli madal, mis kinnitab minu seisukohta,” lausus krüptoraha liitu kuuluv jurist.

Inglismaal tehtud uuringut nimetas ka LHV krüptorahanduse tootejuht Jüri Laur, kes märkis, et ilmselt on bitcoini keelustamisest Euroopa Liidu liikmesriikides vara rääkida. “Kui ka jõutakse keelustamiseni, siis saame rääkida ehk vaid ostu-müügitehingute keelust. See suruks kogu kauplemistegevuse põranda alla, mis võiks just riske suurendada, sest põrandaalustel vahetuskontoritel puudub huvi täita isikutuvastuse nõudeid,” oletas Laur ja lisas, et loodetavasti räägitakse vaid reeglite ühtlustamisest eri maksemeetodite vahel.

LHV panga arendatav Cuberi makseplatvorm kasutab blockchain'i tehnoloogiat, kuid see ei ole Lauri kinnitusel bitcoinist niivõrd sõltuv, et näiteks selle keelustamine märgatavat mõju avaldaks. Julgeolekuorganitel on Lauri hinnangul tavapangandusega võrreldes lihtsam bitcoinitehinguid jälgida ja mõistlikult tegutseva krüptoraha maksevahenduse ettevõtte puhul ei räägita juba ammu anonüümsusest.Pealegi on üsna keeruline soetada suuri bitcoinide koguseid tähelepanu äratamata. Laur lisas, et suuremad ja aktiivsemad bitcoinibörsid teevad koostööd riiklike struktuuridega, aidates tuvastada rahapesu ja terrorismi rahastamist. Suurematel bitcoinibörsidel on oma klientide tuvastamiseks ranged reeglid.

Keelata ei tohi

Urmas Reinsalu, justiitsminister

„Euroopa Liidu terrorivastase ministrite koosoleku järeldustes tõdeti, et vajalik on terroristide finantseerimise tõkestamiseks tugevdada kontrolli erinevate makseviiside, sh ka virtuaalraha üle. Mingit sellekohast õigusakti eelnõud ei ole.

Ärakeelamisest juttu ei olnud. Kindlasti ei peaks terrorivastane võitlus viima selleni, et bitcoinid lihtsalt keelatakse. Erinevad riigid on neile hammast ihunud tükk aega ja oleks vale, kui sel ettekäändel õnnestuks virtuaalrahale kriips peale tõmmata.“

Bitcoinid ja kriminaalasjad

Priit Lätt märkis, et kuigi krüptoraha väärkasutamise tõttu on mõnes riigis kriminaalasju algatatud, on need siiski üksikud näited. “Iga maksevahendit saab vääral eesmärgil kasutada. Ma ei arva, et krüptoraha põhjustab suurt ohtu finantssüsteemi stabiilsusele ja tuleks keelustada. Loodan, et keeldude peale ei minda – selleks ei ole põhjust,” rääkis Lätt, kelle hinnangul on riigid krüptoraha suhtes üle reageerinud.

Eestis kasutatakse bitcoine vähe, on vaid kümmekond kaupmeest, kes neid maksevahendina arvestavad. “Eesti riigi poliitika on olnud väga konservatiivne: esiteks käibemaksuteema, mis on eemale peletanud nii kaupmehed kui ka start-up'id, ja teiseks rahapesureeglite ülirange tõlgendus,” nentis Lätt.

Selle üle, kas bitcoinidele saab kohaldada seniseid rahapesu tõkestamise reegleid, vaieldakse praegu riigikohtus. “Vaidlus käib rahapesubüroo andmebüroo ja ühe eraisiku vahel,” ütles Lätt, kes eraisikut esindab. Rahapesubüroo vaidlust kommenteerida ei soovinud.

Krüptoraha väärkasutamisest on kriminaalasju algatatud, aga krüptoraha liitu kuuluv Priit Lätt rõhutab, et need on üksikud näited. “Iga maksevahendit saab vääral eesmärgil kasutada."   Foto: Andras Kralla

Euroopal riskihinnang alles valmib

Veronika Mets, riiklik ekspert Euroopa Nõukogu juures

„Euroopa Liit koostab praegu esimest ELi ülest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihinnangut, kuid Pariisi rünnakud annavad arusaadavatel põhjustel lisatõuke teatud riskide kiiremaks hindamiseks ja vajalike meetmete rakendamiseks. Riskide maandamiseks peavad riigid kasutusele võtma meetmeid.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelisi standardeid loova ja hindava rakkerühma Financial Action Task Force'i juhis soovitab näiteks virtuaalrahade vahendajate litsenseerimist ja hoolsusmeetmete kehtestamist, kuid lubatud on ka täielik virtuaalvaluuta kasutamise keelustamine. Keelustamist on seni siiski kasutanud vaid üksikud riigid, näiteks Tai Kuningriik.

Virtuaalvaluutad, sealhulgas bitcoinid, ei ole veel laialt levinud makseinstrument muude seaduslike maksevahendite kõrval. Seega keelustamine ei oma otsest mõju raha ringlusele, samuti võib sel olla piiratud mõju teistele finantsturgudele tegutsejatele. Organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu saab võidelda ainult koostöös teiste riikidega. Eesti jaoks on oluline olla selles koostöös usaldusväärne partner.“

Domineerib sularaha

Riigi Infosüsteemide Ameti analüütiku Anto Veldre kinnitusel kasutatakse petuskeemides oluliselt rohkem sularaha ja ülekandeid kui bitcoine.

Küll aga oli üks kurioosne juhtum, kus läks käiku ka krüptoraha. Nimelt sai FBI narkootikumide e-kaubamaja Silkroad läbiotsimisel kätte üle 44 000 elektroonilise bitimündi ehk siis üle 10 miljoni USA dollari. Skandaal tabas bitcoini vahendusfirmat Mt. Gox. “Tegu oli labase varguse ja tagajärgede kinnimätsimisega, mida on juhtunud ka muud tüüpi finantsfirmades,” sõnas Veldre.

Rahapesu ja terrorismi temaatika ületähtsustamine võib Veldre hinnangul aga viia teise äärmusesse – õiguste nivelleerumise ning jälitusühiskonnani. Olulisem arutlustest, kuidas reeglite karmistamine aitaks võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamisega, on Veldre sõnul tavakodanikule olulisem õigusselgus. “Millised seadused kehtivad just nüüd ja praegu. Bitcoini valdkonnas Eestis praegu selgus puudub,” tõdes ta.

Valuuta- ja kullavahendusfirma Tavid suuromanik Alar Tamming ei tahtnud kommentaare jagada, sest ELi plaan on veel algjärgus.

Mis on bitcoin?

Bitcoin on üks populaarsemaid alternatiive traditsioonilistele valuutadele. See kujutab endast programmeeritud koodi, mida ei reguleeri maailmas ükski pangajärelevalve. Krüptoraha lõi 2008. aastal seltskond arvutiprogrammeerijaid, keda teatakse pseudonüümi Satoshi Nakamoto all.

Bitcoini emissioon on piiratud algoritmiga: teoreetiliselt võib iga võimsa arvuti omanik seda virtuaalraha teenida, kasutades ära oma arvuti võimsust, kuid raharinglus seab arvutis toodetavatele valuutakogustele piirid.

Bitcoini kasutajatele kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevad kohustused.

Rahapesu andmebüroo: ei tasu karta innovatsiooni

Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Aivar Paul leiab, et uuendusi ei pea kartma, küll aga tuleb riske hajutada.

Rahapesu andmebüroo ei pea bitcoine ja teisi enam kui 500 krüptovaluutat ebaseaduslikuks ning suuremaks ohuks kui tavapärasemaid rahalisi vahendeid.

Rahapesubüroo andmetel on Eestis bitcoine kasutatud rahapesukeemis, kus maksti inimestelt internetipettustega varastatud rahaga bitcoinide müüjale, kellelt siis osteti bitcoine. Bitcoinide vahendaja Eestis ei teadnud, et teda raha liigutamisel ära kasutatakse.

Bitcoinide kasutamisriskid on võrreldavad teiste anonüümsust pakkuvate rahalise väärtusega vahetusühikutega, sealhulgas ka sularaha endaga. Kurjategijad püüavad võimalusel alati kasutada oma raha liigutamiseks vahendeid, mis ei reeda nende andmeid, nentis Paul.

Rahapesu ja terrorismi tõkestamisel on oluline riskide maandamine, samas ei saa kunagi kõrvaldada kõiki ohte. „Isegi kui keelatakse ära sularaha kasutamine ja pangaülekannete tegemine, kerkivad uued võimalused. Uued teenused ja tooted, mille kaudu on võimalik raha koguda, vahetada ja üle anda, toovad kaasa ohud, mis vajavad analüüsi,“ rääkis Paul.

„Ei tasu karta finantssektorit ja selle innovatsiooni, vaid sellega peab kaasnema mõistlik riskide maandamine. Peale rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise on riigile sama oluline valdkond ka tarbijakaitse," lisas ta.

Hetkel kuum