Koit Brinkmann • 27 november 2015

Õhus veel üks keelatud riigiabi juhtum

Nelja Energia ASi juhatuse liige ning tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus  Foto: Andras Kralla, Äripäev

Taastuvenergia ettevõtetele jagatakse aastas kokku üle 70 miljoni euro toetusi, kuid Euroopa Komisjon nõuab raha jagamise skeemi muutmist, sest tegu võib olla keelatud riigiabiga.

Kui Eesti riik sai Euroopa Komisjonilt 2014. aastal senisele taastuvenergia toetusele riigiabi loa, siis üks tingimus oli, et 2015. aastal seda toetuste skeemi muudetakse. See rong on praeguseks küll läinud, kuid õnneks päästab meid praegune madal elektrienergia hind, mistõttu ei toimu tootjate ülekompenseerimist.

„Kui me ei ole jõudnud skeemi muuta ajaks, kui elektrienergia hind taas tõusma hakkab, võib Euroopa Komisjon tõenäoliselt menetlust alustada. Lisaks peab riigiabi reeglite kohaselt hiljemalt 2017. aastal toimuma uute toetuste saajate turuletulek vähempakkumiste saatel. Seega peame lähiajal kindlasti sellised vähempakkumised korraldama, selleks on vaja elektrituruseaduse muudatustega edasi minna,“ selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatar.

Seega, kui poliitikud ja huvirühmad veel pikalt vaidlevad ja venitavad taastuvenergia toetuste uue skeemi vastuvõtmisel, siis selle tulemuseks võib olla Euroopa Komisjoni keelatud riigiabi otsus.

Aastaid ministeeriumide ja riigikogu koridorides ja kabinettides tiirelnud eelnõu kerkis sel sügisel taas päevakorda. Laual on kaks võimalust. Sotsiaaldemokraatlik erakond on võtnud elektrituruseaduse muudatuste suhtes taastuvenergiat tootvate ettevõtjatega sarnase positsiooni. Seda põhjendatakse eelkõige keskkonna- ja tervishoiu parandamisega ning selleks tuleb igati arendada taastuvatest allikatest elektri tootmist.

Teine ideoloogia ütleb, et püüame võimalikult vähe elektritarbijat taastuvenergia tasuga koormata ning kui riigil on taastuvenergia osakaalu kohustus täidetud, siis pole mõtet üle selle ka toetusi maksta. Seda mõtet kannab üldjoontes ka seaduseelnõu.

Suured ärihuvid

Tastuvenergiat tootvate ettevõtjate jaoks on ennekõike tegemist ikkagi äriga, mida toetatakse igal aastal kümnete ja kümnete miljonite eurodega. Selleks aastaks on taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiale ette nähtud toetuse suuruseks 66,6 miljonit eurot ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuseks 5,6 miljonit eurot. Toetustest kulub ligi pool tuulikute toetamiseks.

Et elektritarbijatelt kogutavat tasu ei saa väga hüppeliselt kasvatada, tekitabki toetuste jagamine pingeid ning huvigrupid püüavad seaduseelnõu punkte enda kasuks kallutada. Paraku võib sotside üsna selge kompromissitus teatud punktides tähendada poliitilist patiseisu, mis pikemal venimisel ähvardab riiki Euroopa Komisjoni järjekordse keelatud riigiabi otsusega.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Kristen Michal uskus, et seadusega leitakse arukas lahendus ja eelnõu saadakse kevadhooajaks siiski juba parlamenti. Elektrituruseaduse muudatuste üks eesmärk on vähendada taastuvate energiaallikate kehtivast toetusskeemist tingitud konkurentsimoonutusi ning vähendada põhjendamatult kõrget majanduslikku koormust tarbijatele. Selleks fikseeritakse taastuvenergiatootjate tulu ülemised piirid.

Kuid 2012. aastal välja töötatud skeem tekitab praeguste madalate elektrihindade juures olukorra, kus toetused hoopis suureneksid. Seda leidis ka konkurentsiamet oma analüüsis. Nende hinnangul oleks juhul, kui 2014. aastast oleks kehtinud uus toetuste skeem, enamikul kuudel toetused kõrgemad praegu makstavatest.

Ka Nelja Energia juhatuse liige ning tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus märkis, et seaduseelnõu esialgne mõte toetuste vähendamiseks on seoses madalate elektri börsihindadega nüüdseks kadunud.

Riik murrab lubadusi

Martin Kruus, Nelja Energia AS-i juhatuse liige ning Tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse esimees

Oleks teotuste skeemi muutmine lihtne, oleks see ammu ära tehtud. Diskussioon on käinud juba viis aastat ja põhjus, miks me ei ole kusagile jõudnud, on selles, kas kokkulepetest peetakse kinni või ei peeta. Riik ühe osapoolena ei ole kokkulepetest huvitatud ja on seda ka korduvalt demonstreerinud. Siin ongi selle lõputu vastasseisu juured peidus. Väga veider, et niivõrd põhimõttelise asja ümber muudkui jahume ja jahume, aga siin ei saa meie poolt mitte mingisugust järeleandmist olla ja seda järeleandmist ka ei tule.  

Riik soovis oma energiatootmise portfelli muuta, tuues sisse rohkem taastuvaid allikaid. Seda on riik erakapitali toel ka saavutanud, kuid sellele vaatamata on riik oma varasemaid lubadusi asunud murdma. Kui üks seadus on vastu võetud ja seal öeldakse, et toetused kehtivad 12 aastat, siis oleks normaalne eeldada, et need kehtivadki 12 aastat.

Samasse ritta läheb ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja Taastuvenergia Koja vahel 2012. aasta suvel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi teema. See oli juba teine kord, kus me riigiga saavutasime kokkuleppe ja ei läinud paari kuudki, kui kokkuleppest taganeti. Valitsus arutas memorandumit ja leidis, et teatud punktid ikkagi ei sobi. Mina järeldan, et see memorandumile allakirjutamine ei olnud toona riigi poolt siiras, vaid silmakirjalik.

Kahjuks on siin suuremat sorti arusaamatus ühe grupi ettevõtjate ja riigi vahel ning kellele see pikk vinduv probleem kasulik on, mina öelda ei oska. Kindlasti ei ole see meile kasulik.

Tuule piirang oluline

Intervjuu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Timo Tatariga.

Eesti riik on võtnud Euroopa Komisjoni ees kohustuse muuta taastuvenergia toetuste skeemi. Kui reaalne on, et Euroopa Komisjon võib alustada riigiabi loa rikkumismenetlust ning milliseid sanktsioone võib see kaasa tuua?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on olnud Euroopa Komisjoni ametnikega kontaktis ning selgitanud olukorda. Kuna elektrienergia hinnad on 2015. aastal olnud rekordiliselt madalad, on tootjate ülekompenseerimise risk väike. Riigiabi andmise puhul on kõnealuses kaasuses just üle kompenseerimine see tegur, mille puhul võiks rikkumismenetlust alustada. Olukord Euroopa elektriturul näitab, et niivõrd madala elektrienergia hinna juures on ka juba mitu baaskoormust tagavat elektrijaama tootmise lõpetanud või teatanud plaanitust varasemast sulgemisest. See tähendab, et väga pikalt ei saa ajalooliselt rekordmadal elektrienergia hind kesta. Kui me ei ole jõudnud skeemi muuta ajaks, kui elektrienergia hind taas tõusma hakkab, võib Euroopa Komisjon tõenäoliselt menetlust alustada. Lisaks, riigiabi reeglite kohaselt peab hiljemalt 2017. aastal toimuma uute toetuste saajate turuletulek vähempakkumiste saatel. Seega peame lähiajal kindlasti sellised vähempakkumised korraldama, selleks on vaja elektrituruseaduse muudatustega edasi minna.

Tuuleenergia tootjad on põhimõttelisel seisukohal, et eelnõust tuleb välja võtta tootmise 600 GWh aastane mahupiirang. Milline on ministeeriumi seisukoht ning miks seda piirangut ei saa välja võtta?

Tuule piirang on oluline konkurentsiolukorra vaatevinklist. Riigil kui abi andjal ei ole võimalik muuta abi reegleid pehmemaks, kui need tootjate investeeringu otsuse tegemisel olid. Praeguste tuuleparkide investeeringu tegemise hetkel oli mahupiirang juba kehtestatud. 600 GWh piiri kaotamine oleks ilmselge soodustus kõigile tuulest elektrienergia tootjatele. Küll aga ei hakka kehtima 600 GWh piirang nendele tuulest elektrienergia tootjatele, kes vähempakkumise raames toetust hakkavad saama.

Konkurentsiameti analüüsi järgi praeguse madala elektri hinna juures eelnõu seadustamisel taastuvenergia toetused hoopis tõusevad. Kas 2012. aasta elektrihindade alusel kokkulepitud määrad tuleks üle vaadata või ei ole toetuste suurenemist näha?

2012. aastal kokkulepitud määrad tagavad olemasolevatele tootjatele mõistliku tulukuse. Eelnõus kajastatud skeem muutub tarbijale kasulikuks, kui elektrienergia turuhind on üle 36 €/MWh. Viimase aasta hinnad on sellise piiri peal liikunud, ning pikaajaliselt ei taga niivõrd madal elektrienergia hind sektori jätkusuutlikku arengut.

Praegu maksab Elering taastuvast allikast toodetud elektrienergia eest 53,7 €/MWh ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia eest 32 €/MWh. Lisaks toetusele saab elektrienergia tootja tulu ka elektribörsile müüdud elektrienergia eest.

Seejuures ei ole tootja toetuse ja turuhinna tulu toodetud elektrienergia MWh lõikes piiratud ning võib elektrienergia kõrge turuhinna juures väljendada tootja ülekompenseerimist. See peab riigiabi suuniste kohaselt olema kindlalt välistatud.

Uus skeem on n-ö ujuv ja näeb ette, et taastuvast allikast tootmise puhul ei tohi toetuse ja turuhinna tulu olla kõrgem kui 93 €/MWh ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuse ja turuhinna tulu kõrgem kui 72 €/MWh.

Lisaks tutvustab uus skeem uutele tootjatele vähempakkumise korda, mis rakendub 2017. aastal. Vähempakkumise eesmärk on tagada, et riik täidab aastaks 2020 võetud eesmärgi toota taastuvatest allikatest 17,6% tarbitavast elektrienergiast (2014.a tase oli 14,8%).

Kronoloogia

Praegused taastuvenergia ja tõhusa koostootmise eest makstavate tasude suurused otsustati riigikogus 2007. aastal, kui peamiselt Väo elektrijaamas ärihuve omanud Urmas Sõõrumaa lobistamise ning erakondadele tehtud suurte annetuste tulemusel otsustasid poliitikud järsult tõsta taastuvenergia tasusid. Toona tariifid välja arvutanud majandusministeeriumi ametnikke lihtsalt ühel hetkel enam ei kuulatud.Kui esimesed toetusesaajad hakkasid dividende välja võtma, tõstatus ühiskonnas küsimus toetuste suuruste otstarbekuse üle. Tollase majandusministri Juhan Partsi eestvedamisel hakati tegelema tasude vähenemise teemaga. Taastuvenergia tootjates tekitas see väga suurt vastuseisu.Kompromissina sõlmisid majandusminister Parts ja Taastuvenergia Koja juhatuse esimees Rene Tammist 2012. aasta suvel vastastikuse mõistmise memorandumi. Selles määrati toetuste uued põhimõtted. Tuuleenergia tootjatele mahupiirangut seal ei seatud.Valitsus saatis sama aasta lõpul elektrituruseaduse muudatused riigikogusse. Majandusminister Parts ütles eelnõud tutvustades, et „kui me seda seadust ei muudaks ja jätkaks niimoodi järgmised seitse aastat, siis tarbijad maksaksid 300 miljonit eurot rohkem. See on märkimisväärne summa“.Eelnõu teine lugemine riigikogus toimus 2013. aasta veebruaris ning see katkestati juhtivkomisjoni ettepanekul. Juhtivkomisjon leidis, et eelnõus käsitletud toetuste rakendamine saab toimuda ainult Euroopa Komisjoni riigiabi loa alusel ja otsustas eelnõuga menetluslikult edasi minna pärast Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamist.Selle aasta veebruaris tegi majanduskomisjoni esimees Arto Aas ettepaneku eelnõu  teine lugemine katkestada, kuna lähtuvalt valitsusasutuste ja turuosaliste märkustest on vajalik eelnõusse sisse viia eelnõu algataja ehk majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi täiendavad selgitused ja põhjendused tehtud valikute kohta. Turuosalised on teinud ettepanekuid lisada eelnõule ka juriidiline ja turuanalüüs. Samuti eeldab toetuste kitsendamine Euroopa Komisjoni teavitamist lihtsustatud korras.Seoses riigikogu eelmise koosseisu töö lõppemisega selle aasta kevadel langes eelnõu menetlusest välja.Septembris saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium eelnõu uuesti kooskõlastusringile.

Hetkel kuum