Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Partnerid peatasid tegusa vahendaja hoo

    Lõuna-Eestis peetakse üheks peamiseks ja legendaarseimaks metsavahendajaks Kaido Koppelit.Foto: Erakogu

    Üheks mõjukaimaks metsamaade vahendajaks peetakse Bronx Woodi juhatajat Kaido Koppelit (39), kes ühes koostööpartneritega hoidub avalikkuse tähelepanust.

    Koppeli koostööpartnerite ja tuttavate iseloomustusi kuulates jääb temast mulje kui äärmiselt meeldivast ja lõbusast inimesest. “Ta on väga positiivne inimene,“ teatab koostööpartner Mart-Sander Mõts.
    Alguses ongi Koppel ajakirjanikuga sõbralik, kutsudes järgmisel päeval endaga kaasa erinevaid objekte külastama, et siis ka metsaärist põhjalikumalt rääkida. Ta hoiatab, et see ei pruugi väga meeldiv olla, sest metsaalused on praegu porised. Samas koosnevad pea kõik tema päevad objektide külastamisest: õhtul koostatakse marsruut, hommikul asutakse teele.
    Paar tundi hiljem helistab Koppel ajakirjanikule ning tühistab plaanid. „Mu paarimees natuke kardab avalikku tähelepanu, pange küsimused meili, vastan neile võimalikult ruttu,“ põhjendab ta järsku taganemist.
    Hiljem selgub tema jutust, et otsuse tegi neli inimest, kelle hulgas polnud mitte ainult ettevõtte töötajad, vaid ka koostööpartnerid. Koppel avaldab korduvalt kahetsust, et nii läks – tema oleks eelistanud rääkida asjadest, nagu need on.
    Vahendaja soovitab küsida nõid Nastjalt
    Paraku jääb ka Koppeli lubatud kiire e-kiri viibima. See tuleb enam kui nädal hiljem ning on ettevaatlik ja lakooniline. Ta ei keskendu selles metsamaa vahendusele, vaid räägib, et tema juhitav ettevõte Bronx Wood OÜ majandab metsa, ning kirjeldab, kuidas ta istutas sügisel 50 000 taime ning kevadeks on tellitud 130 000 kuusetaime. “Küpsed metsad raiume ära, latimetsades teeme valgustusraiet,“ lisab ta.
    Koppel ei oska kommenteerida, kuidas on kujunenud nii, et mitmed Äripäevaga vestelnud metsaärimehed peavad teda üheks mõjukaimaks metsavahendajaks. „Kas selle küsimuse peale peaks tundma ennast hästi või halvasti?“ küsib ta retooriliselt.
    Koppeli sõnul majandavad nad Lõuna-Eestis oma metsades, seda eriti Jõgeva- ja Tartumaal. Kui pakutakse kinnistuid mujal maakondades, on neil 13 aasta jooksul kujunenud välja partnerid, kellega tehakse koostööd. Sel aastal on Koppeli andmetel Bronx Wood OÜ ostnud 50 ja müünud 10 kinnistut. Laiemast vahendusvõrgustikust, kuhu kuulub mitmeid ettevõtteid, ta rääkima ei soostu.
    Ka teised vahendustegevust puudutavad küsimused jäävad vastuseta. Koppel ei oska öelda, mis saab müüdud kinnistutest edasi. „Sellele küsimusele võiks vastata nõid Nastja,“ vastab ta.

    OÜ Bronx Wood

    Peamiseks tegevusalaks on metsamajandamist abistavad tegevused ja põllumajandussaaduste töötlemine ning müük. 2014. aastal oli ettevõtte müügitulu 2 166 972 eurot. Puhaskasumiks kujunes 1 170 058 eurot. Aruandeaastal oli palgatud töötajaid kaks.

    2013. aastal oli ettevõtte müügitulu 1 366 250 eurot. Ettevõtte puhaskasumiks kujunes 415 977 eurot. Aruandeaastal oli palgatud töötajaid üks.

    OÜ Eesti Metsameister

    Ettevõtte tegevuseks on metsa müügi vahendamine tasu eest. 2014. aastal oli ettevõtte müügitulu 232 107 eurot ja kasum 40 194 eurot. Tööl oli üks osalise tööajaga töötaja. Aasta varem ettevõttes töötajad puudusid ning müügitulu oli 32 600 eurot.

    Koostööpartnereid ei reeda
    Samuti ei taha ta avaldada oma koostööpartnereid. „Aasta lõpp on olnud väga töine ja mul pole aega olnud küsida, kas Bronx Woodi koostööpartnerid on huvitatud tasuta reklaamist, ja lähtudes sellest ei ole mul õigus nende nimesid avaldada. Kuid Eesti metsasektor on nii väike, et teeme peaaegu kõigiga koostööd. Isegi nendega, kes meist artikleid tellivad, selle asemel et ise kummikud jalga panna ja metsaomanikele õiglast hinda maksta,“ ütleb Koppel.
    Justkui halba aimates kirjutab ta etteruttavalt: "NB! Kui mõni metsaomanik, kelle käest on OÜ Bronx Wood metsa ostnud, pole hinnaga või millegi muuga rahul olnud, võib ta rahulikult mulle kirjutada."
    Üheks peamiseks Koppeli partneriks on kevadel Äripäeva veergudel kuulsust kogunud füüsilisest isikust ettevõtja Olar Järvloo, kel õnnestus möödunud aastal teha tehinguid peaaegu 800 kinnistuga. Ainüksi selle aasta viimase kolme kuu jooksul on Järvloo Inforegistri andmetel võõrandanud 183 ja ostnud 18 objekti. Väidetavalt söödab Koppel koostöös erinevate vahendusfirmadega Järvloole vajalikud objektid ette.
    Järvloo väidab, et ei tunne Koppelit, ehkki nad on mitmes firmas kahekesi juhatuse liikmed. Samuti on mitme Järvloole kuuluva kinnistu endine omanik või kaasomanik Koppeli juhitav ettevõte Bronx Wood. Juba kevadel avalikkuse tähelepanusse tõrksalt suhtunud Järvloo keeldub ajakirjanikuga suhtlemisest, visates toru hargile.
    Vahendajale endale kinnisvara ei kuulu
    Suur osa müügis olevatest kinnistutest rändab Järvloo kaudu edasi ettevõttesse Tornator Eesti, mille juhatuse liige Riido Rosin väidab, et pole kunagi Koppeliga kokku puutunud. Samas teab ta pikemalt seletamata, kellest on jutt. „Kaido Koppeli nimelisi isikuid on Eestis mitu. Olen põgusalt kokku puutunud ühega, kuid mitte Bronx Wood OÜga seotud härra Koppeliga, kes teid antud hetkel huvitab,“ teatab ta.
    Tähelepanust üritab hoiduda ka ettevõttes Eesti Metsahindaja koos Koppeliga juhatuses olev taksaator Kuldar Aavik: „Kui võimalik, siis palun mitte mainida minu nime kuskil. Mulle ei meeldi avalik tähelepanu, sellepärast ongi selline amet: tahaks nagu rohkem üksi olla ja märkamatu.“
    Siiski märgib Aavik, et mõjukaimaks metsamaavahendajaks Koppelit pidada oleks ülearune: „Ma arvan, et mitte ükski pole mõjukas. Vahendajad ei mõjuta nagu suurt midagi. Nad teevad kõik oma tööd ega jää kellelegi ette.“
    Veidi jutukam on vahendusettevõtte Eesti Metsameister juhatuse liige Mart-Sander Mõts, kelle sõnul on Koppel tema tüdruku onu.  “Ta on andnud ühiskonnale palju tagasi, minu teada on ta tegelenud Voorekülas heategevusprojektidega ning aidanud kohalikku kogukonda.“
    Ka Koppel sõnab, et Bronx Wood on toetanud Eesti sporti: kergejõustikku, maadlust, laskesuusatamist, korvpalli, jalgpalli ja triatloni.
    Teisalt on heategevusega tegeleva Koppeli kohta Inforegistris punane märge – nimelt on tema ning abikaasa Helen Koppeli juhitavale Konnamaja OÜ-le kogunenud enam kui 23 000 euro suurune maksuvõlg.
    Samuti pole kinnistusregistri andmetel tal hetkel ühtegi maatükki, ehkki varem on talle kuulunud kümneid kinnistuid. Nagu mõned teised kinnisvaraobjektid, kuulub Tartus Savi tänaval asuv luksuslik eramu samuti abikaasa Helenile. 
    Oma isiklikke kinnisvaratehinguid ei soovi Koppel samuti kommenteerida: “Ei ole aega rohkem nendele küsimustele vastata. Tänan!“
    Maksuamet nõudis vahendajalt kohtu kaudu tulumaksu
    Metsavahendaja Kaido Koppel on seotud olnud mitmete kohtumenetlustega, sealhulgas on temalt hiljem tulumaksu välja nõudnud ka maksuamet.
    Koppel väitis kohtule, et kasutas kinnistut enda peamise ja alalise elukohana. Rahvastikuregistri kannete järgi ei olnud Koppeli elukoht alates 1999. aastast kunagi vaidlusalusel kinnistul. Seda kinnistut ei olnud ta ka märkinud oma elukohaks ka aastatel 2004 -2007 esitatud tuludeklaratsioonides ega ka ostu-müügilepingutes, millega ta 2007. aastal erinevaid kinnistuid müüs.
    Tartu ringkonnakohus Koppeli apellatsioonikaebust arvesse ei võtnud ning jõusse jäi 2012. aastal koostatud Tartu halduskohtu otsus, millega pidi Koppel maksukohustuse täitma.
    Samuti on varem kohtu kaudu esitatud Koppeli juhitava OÜ Konnamaja vastu nõudeid.
  • Hetkel kuum
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Musk kergitas oma tehistaibu idu väärtuse 18 miljardini
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Tesla juhi Elon Muski tehistaipu (AI) arendava idufirma xAI koguväärtus kerkis 18 miljardi dollarini, kui tuntud riskikapitalistid ostsid ettevõttes kuue miljardiga osaluse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
PRIA tüürib kontrolliorganist rohkem nõustavaks ettevõtteks
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
PRIA värske peadirektor Margus Noormaa on seda meelt, et muutustest ei ole pääsu. Seda enam, et viimased 17 aastat on organisatsioon olnud oma tegemistes üsna stabiilne. Noormaa sõnul ongi tema põhikompetents muudatuste juhtimine.
Marko Pomerants: ratsarünnakuga ei saavuta rohepööret ega -lepet
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Kommunikatsioonivaldkonnas toimetav poliitilise kogemusega keskkonnainimene Marko Pomerants kuulas Rakveres Äripäeva loodusressursside aastakonverentsi ettekandeid ja järeldab, et metoodikate maailmast tuleb liikuda päriseluliste selgitusteni.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Arengutreener Sandra Sillamaa avaldas, kuidas suutis taastuda läbipõlemisest
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Kõige olulisem elus on luua üldse selgus, millega ma pean tegelema, rääkis muusik ja arengutreener Sandra Sillamaa, kes kuus aastat tagasi põles korralikult läbi.
Eestlased ei võta rahatarkust praktikasse just nendel põhjustel
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.
Eestlaste puhul on väga huvitav, et tahetakse muudkui targemaks saada, aga teadmiste praktikasse rakendamine tuleb palju vaevalisemalt, seda ka rahatarkuse puhul, rääkis investor ja ettevõtja Triin Hertmann.