• OMX Baltic−0,06%269,85
  • OMX Riga0,03%867,91
  • OMX Tallinn−0,05%1 710,42
  • OMX Vilnius0,05%1 055,53
  • S&P 5000,82%6 084,19
  • DOW 30−0,22%44 148,56
  • Nasdaq 1,77%20 034,9
  • FTSE 1000,26%8 301,62
  • Nikkei 2251,64%40 018,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,22
  • EUR/RUB0,00%110,85
  • OMX Baltic−0,06%269,85
  • OMX Riga0,03%867,91
  • OMX Tallinn−0,05%1 710,42
  • OMX Vilnius0,05%1 055,53
  • S&P 5000,82%6 084,19
  • DOW 30−0,22%44 148,56
  • Nasdaq 1,77%20 034,9
  • FTSE 1000,26%8 301,62
  • Nikkei 2251,64%40 018,76
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,22
  • EUR/RUB0,00%110,85
  • 28.01.16, 08:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hansson: Eesti ekspordil probleem konkurentsivõimega

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on ekspordisektori konkurentsivõime varasemast suurema surve all, mida tõendab ka eelmisel aastal toimunud turuosa kaotus eksporditurgudel.
Eesti Panga president Ardo Hansson.
  • Eesti Panga president Ardo Hansson. Foto: Andres Haabu
Eile Pärnus Eesti Majandusteaduse Seltsi aastakonverentsil esinenud Hansson tõi välja, et maailmamajandus taastub väga aeglaselt, mitmed olulised kaubanduspartnerid on nõrgas seisus ning värskemad majandusprognoosid on eelnevatest pessimistlikumad.
„Välisturgude oodatust aeglasemal taastumisel on ka Eesti majandusele selge ja nähtav mõju, muutes kiirema majanduskasvu saavutamise raskemaks. Võitlus turuosa pärast on teravnenud ja Eesti eksportiva sektori konkurentsivõime on aeglase tootlikkuse kasvu või kohati ka selle languse tõttu varasemast suurema surve all.“
Hanssoni sõnul sõltub Eesti majanduse väljavaade välisnõudluse taastumisest, aga eelkõige Eestis võimest suurendada tootmispotentsiaali. „Võrreldes ülejäänud Euroopa riikidega on Eestil kiirema majanduskasvu saavutamiseks mitmeid eeliseid: korras riigirahandus, väike riigivõlg, paindlik tööturg, suhteliselt väike erasektori võlakoormus ja soodsad rahastamisvõimalused.“
Eesti majanduses on Hanssoni hinnangul tekkinud ebakõlad – väike majanduskasv, kiire tarbimise kasv, buumiaja tasemest madalam töötus, madal tootlikkuse kasv samaaegselt kiire palgakasvuga. „Eesti majandus on teelahkmel ja lähiaastatel on heal juhul majanduse probleemiks tööjõupuudus. Halval juhul, kui meie tööviljakus ei kasva, hakkab palgatõus oluliselt aeglustuma ja võimalik on see, et palgad hakkavad hoopis alanema koos tööpuuduse suurenemisega,“ märkis Hansson.
Hinnatõusu puhul tõi Hansson esile, et aasta alguses toimunud nafta edasine odavnemine hoiab hinnakasvu taastumist tagasi. Madal inflatsioon euroalal võimaldab rahapoliitilisi intressimäärasid madalana hoida, lisas Hansson.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.12.24, 10:55
Kuidas poliitikud ja keskpankurid on viinud meid kuristiku äärele
15 aastat kestnud keskpankade rahapoliitika tagajärjel ei ole meil enam vabu kapitaliturge ning kogu globaalne majanduskasv tuleneb võlakoorma suurenemisest, mitte tootlikkuse kasvust. See jätkusuutmatu kasv lõpeb peagi väga suure kollapsiga, kirjutab Soome majandusteadlane Tuomas Malinen.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele