Eesti Energia surve all

“Need, kes selle uudise peale muretsema hakkasid, on sellega hiljaks jäänud,” meenutas Swedbanki investeerimisfondide juht Katrin Rahe, et kogu energiasektori võlakirjad on detsembrist saadik olnud tugeva surve all – surve algas USAst. Värske uudis polnud seega ootamatu.

“Oleme sellega arvestanud. See mõjutaks meid, kui meil oleks fond, kus on piiranguks investeerimisjärgu tase. Oleksime sunnitud seda müüma. Kuna me seda aga targu portfelli ei ostnud, kui viimane võlakiri välja anti, siis oleme riskiga arvestanud,” lausus Rahe. Tema sõnul on võlakirjaturg ääretult ebalikviidne ja Swedbankil ei ole energiasektori võlakirjade vastu huvi.

Eesti Energia võlakirjasid on Swedbanki fondides järgevates osakaaludes: Swedbank Pensionifond K2 0,76%; Swedbank Pensionifond K3 0,49%; Swedbank Pensionifond K4 0,27%; Swedbank Pensionifond V1 0,83% ja Swedbank Pensionifond V2 0,54%.

Investoritel tasuks Rahe sõnul muidugi tähele panna ka seda, et võimalik liikumine investeerimisjärgu viimasele tasemele on tavapäraselt võlakirjade hindadele oluliselt väiksema mõjuga, kui oleks liikumine sellelt tasemelt üks aste madalamale ehk siis investeerimisjärgust välja. „Võlakirja investorite ringi võivad kuuluda ka investeerimisjärgu fondid, kes siis oleksid sunnitud võlakirjainvesteeringust loobuma,“ selgitas Rahe.

Põhjus tooraine hinnas

„Reitingu vaatluse alla võtmine peegeldab energia- ja toorainete hindade hiljutist langust ning Moody'se ootust, et Eesti Energia krediidinäitajad võivad järgmise kahe-kolme aasta jooksul halveneda," põhjendas agentuur pressiteates.

Kuigi Moody'se hinnangul toorainete hinnad pikas perspektiivis taastuvad, siis mõjutavad liiga kaua madalal püsivad hinnad Põhjamaade ja ka Eesti energiaturgu. Praegu on Eesti Energia reiting Baa2 tasemel, kuid see võib langeda Baa3 tasemele. See oleks madalaim investeerimisjärgu reitingu tase.

Eesti Energia finantsdirektori Andri Avila sõnul vaadab Moody's peale Eesti Energia üle ka paljude teiste Euroopa energiafirmade krediidireitingut ning otsus selle muutmise kohta peaks tulema 90 päeva jooksul.

"Energiaturgudel on 2014. aasta lõpust saadik olnud keeruline seis ning nii elektri kui ka õli hinnad on märgatavalt langenud. Loomulikult avaldavad madalad energiahinnad negatiivset mõju ka Eesti Energiale kui ühele turuosalisele," rääkis Avila.

Turgudel toimuvat Eesti Energia Avila sõnul muuta ei saa, küll aga peab ettevõte suutma olukorraga kohanduda ja muutustele kiirelt reageerima. "Meie võimuses on ise efektiivsemaks ja paindlikumaks muutuda ning leida täiendavaid kohti kulude kokkuhoiuks. Selle nimel oleme tegutsenud nii 2015. aastal ning toimetame ka edaspidi," lisas finantsdirektor.

Redgate Capitali juhatuse liige Aare Tammemäe ütles samuti, et mureks põhjust ei ole, kui Eesti Energia just ei otsusta võlakirju väljastada. “Kui Eesti Energia sooviks täna turule tulla ja võlakirju emiteerida, siis ilmselgelt mõjutab reiting hinda. Võlakirja hind läheb edaspidi kallimaks, aga olemasolevate võlakirjade omanikele otseselt see mingit mõju ei avalda. Mõju on pigem pikaajaline. Eesti Energia investorbaasis on suured institutsionaalsed investorid, kellele on reiting oluline kvaliteedimärk ja ka reitingutasemed on väga olulised,” rääkis Tammemäe. “Tõenäoliselt enamik investoritest ei tee mitte midagi. Kui samaväärne info tuleks välja aktsiate kohta, siis oleks asi tõsisem. Võlakirjade puhul pole seda ette näha.”

Tammemäe oletas, et Eesti Energia kontoris paanikat ei ole, sest saabunud uudis neid ei üllata.

Mõistetav teade

SEB Konservatiivse Pensionifondi portfellis on Eesti Energia võlakirjade osakaal umbes 0,29% ning SEB Ida-Euroopa Võlakirjafondi portfellis umbes 0,25%. Konservatiivse fondi juht Endriko Võrklaev sõnas, et investoreid huvitab enim, kuidas turud võlakirju hinnastavad. Samuti usub ta, et turuosalised saavad väga hästi aru, et langev tooraine hind energiatootjatele kasuks ei tule.

“Eesti Energia reitinguid on varemgi nii tõstetud kui langetatud. Maailmas on võlakirju, mis on mitteinvesteeringujärgu reitinguga ja mis on väga tublid ettevõtted ning ei lähe homme pankrotti,” kommenteeris Võrklaev ja lisas, et kuna Moody’s on Eesti Energia vaatluse alla võtnud, on tõenäoline, et reiting kukub.

Samas ei ole mõtet muret tunda, rõhutas Võrklaev. “Põhjus muretsemiseks oli aasta tagasi, kui nafta hinna langus kiirenes, aga reitingu alandamise peale ei peaks reageerima,” lausus Võrklaev ja nentis, et Eesti Energia võlakirjade soetamine võiks kõne alla tulla. “Kui mõni investor seda uudist üle dramatiseerib ja seetõttu on nõus võlakirju väga odavalt müüma, siis ilmselt ostaks juurde.”                                                                  

Möödunud suvel langetas Eesti Energia krediidireitingu BBB tasemele reitinguagentuur Standard&Poor's. See tase on võrdne Moody'se Baa2 tasemega. Langetuse põhjus oli langenud müügihinnad elektrienergia ja vedelkütuste turgudel.

Madalam krediidireiting muudab üldjuhul finantseerimise kaasamise kallimaks. Eesti Energia on varem emiteerinud võlakirju Londoni börsil. Ettevõte on aga kinnitanud, et kuna investeeringuprogramm on lõppemas ja sellele on rahastamine tagatud, ei ole kontsernil plaanis täiendavat laenuraha kaasata.