Sularaha ajas lootusetult tülli

„Hetkest, kui ma polnud nõus nendega seda musta äri kaasa tegema, sain tunda musta maailma seltskonna võlusid,“ meenutab väikeettevõtja Terje oma kogemusi ehitusäris, kus sularaha kasutamise tõttu lahvatas terav tüli.

Terje Aulik ja tema mees Toomas Bachmann on pealtnäha tavalised inimesed. Ometi meenutab nende elu lähemal vaatlusel filmistsenaariumi, milles nad ise peaosalisi mängivad.

Kogu lugu saab alguse sellest, kui Terje otsustab ühel päeval ehitusettevõtte teha. Pidades silmas elukaaslase Toomase kogemustepagasit ehitusäris ning väimehe oskuseid ehitusalal, arvab ta, et see võiks olla loogiline käik. Samuti oleks ise enda peremees. Nii sünnibki 2010. aastal ehitusettevõte Eurovara Grupp.

Toomase lugu

Kõik muutub siis, kui Toomasel tekib 2014. aastal võimalus minna tööle projektijuhiks ettevõttesse NBG Ehitus, mis pakub projektijuhtimise teenust ettevõttele Grand Ehitus. Mõlemal ettevõttel on samad omanikud – peamiselt eri ettevõtete ja tegemiste kaudu Urmas Piirsoo ja Aare Saliste, neist viimane on ka ettevõtte niiditõmbaja. Mõlemas ettevõttes on osalus samuti Soraineni endisel advokaadil ja äsja uue ettevõtte NOVE koos partneritega loonud Kristjan Tammel. Nii Saliste, Piirsoo kui ka Tamme nimed figureerisid meedias mõni hea aasta tagasi Celander Ehituse küsimusi tekitanud saneerimise ja pankroti asjus.

Toomas aga ettevõtete ja nende omanike kohta taustauuringut ei tee. Ta siirdub tööle, kus tema ülesanne on pakkuda NBG alt projektijuhtimise teenust Grand Ehituse objektidele ning leida alltöö tegijaid. Hakatakse ehitama kahte eramut, millest üks kuulub Terje Arule.

Üks ettevõte, keda Grand Ehituse soovil alltöötegijana palgatakse, on Toomase elukaaslase Terje loodud Eurovara Grupp. Toomase sõnul ei häirinud see alguses kedagi, et tema elukaaslase firma hakkab alltööd tegema firmale, mille projektijuht ta ise on.

Ühel hetkel saab Toomas korralduse, et peab mõnele alltöötegijale maksma teenuste eest osaliselt sularahas. Peamiselt jagab Toomasele käsklusi ja tööülesandeid tema sõnul ettevõtte juhtfiguur Aare Saliste. „Mina sain käsu ülevalt poolt, et pean leidma sellised firmad, kes on nõus sellise raha eest selliselt tööd tegema. Kuidas nemad (Grand Ehitus – toim) tellijatega kokku leppisid või kust raha tuli – seda mina ei tea. Õnneks. Salistega leppisin mina kokku nii,“ räägib Toomas.

Kohtume Toomasega Äripäeva kontoris, kuhu ta pärast pikka veenmist ja kõhkluseid on lõpuks nõus tulema. Sest parema meelega oleks ta lihtsalt vait ja ei räägiks mitte midagi. Toomas on rääkides näost valge, jutt on napp. Pinge kasvades vaatab ta aknast välja, justkui pisaraid ja meelehärmi alla surudes. „Kristjan Tamm ütles ühel koosolekul otse välja, kuidas seda asja peab tegema. Tema on jurist,“ räägib Toomas ühest koosolekust. Ta tegutses enda sõnul Grand Ehituse volitatud esindajana, pidi leidma ettevõtteid, kes võtaksid vastu ka sularaha. Ja selliseid ettevõtteid ta leidis. Mitu.

Terje lugu

Terje Auliku ettevõte Eurovara Grupp on üks nendest firmadest, keda Grand Ehitus püüab projektjuht Toomase abiga panna 50% või osa rahast sulas vastu võtma. Terje saab enda elukaaslase käest teada, et peab hakkama arveldama sularahas. „See ei olnud ettepanek, vaid juhatuse käsk tolleaegsele Grand Ehituse projektijuhile,“ selgitab Terje.

Kuid temal, erinevalt mõnest teisest alltöötegijast, ei ole soovi sularahamängudes osaleda - ta keeldub. Terje soovib saada raha arvele ja maksta omakorda enda palgatud alltöötegijale Tarmako Groupile. Seepeale läheb lahti väigikaikavedu.

Grand Ehitus hakkab Terje sõnul ühtäkki nurisema Eurovara Grupi ja nende alltöövõtja Tarmako Groupi töö kvaliteedi üle, laseb töid korduvalt ümber teha. „Nad hakkasid venitama pärast meie soovi sularaha mitte saada. Hakati töid mitte vastu võtma, töötajaid objektile mitte laskma, lepingus olevaid kokkuleppeid muutma. Kui enne oli lihvimata betoonpõrand, siis nüüd nõuti lihvitud põrandat," kirjeldab Terje pea peale pööranud olukorda.

Peatöövõtja Grand Ehitus teatab lõpuks Terjele, et nemad ebakvaliteetset tööd vaatamata korduvatele ümbertegemistele vastu ei võta ja raha ka ei maksa.

Kohtusse raha nõudma

„Parandustööd jäid meil seal seetõttu tegemata. Lõpetasin nendega (Grand Ehitusega - toim) lepingu ja pöördusin juristiga kohtusse, et raha tehtud töö eest kätte saada,“ räägib Terje kohtumisel kohvikus. Ta mudib terve vestluse vältel käsi, vahepeal vaatab üle õla, justkui veendudes milleski, kohendab prille ja räägib edasi.  

Terje püüdis koos oma juristiga Grand Ehitusega suhelda ja kokkuleppele saada. „Me olime nõus minema kompromissile, tegema tasaarvelduse osa raha asjus. Grand Ehitus on kokku üle 300 000 euro mulle võlgu,“ seletab Terje.

Mingil hetkel Grand Ehitus Terje ja tema juristi kirjadele enam ei vastanud. Hagi kohtus seisis ning Grand Ehituse osanik ja juriidiline nõustaja Kristjan Tamm hakkas Terje sõnul kohtule vastuväiteid esitama. Venitama.

„Püüdsin Grand Ehituse võlga Krediidiinfosse üles anda. Soraineni advokaat ja Grand Ehituse esindaja (Kristjan Tamm - toim) vaidlustas selle ja Krediidiinfo teatas, et lahendage omavahel see asi, nemad võlga enne üles ei pane. Kuigi neil on lepingus sees ju punkt, et vastutab see, kes üles paneb,“ räägib Terje oma pettumusest Krediidiinfo pärast. Ta andis oma võla inkassofirmale puremiseks, kuid ka nende soovile panna Grand Ehituse võlg Krediidiinfosse üles vastati eitavalt. Kristjan Tamm esitas vastuväited ja asi jäi sinnapaika.

Terje võttis seepeale kohtust hagi tagasi. Olukord tundus tema jaoks lootusetu ja venitamine oleks võinud liiga kalliks maksma minna. Ainuüksi riigilõiv 300 000 eurose võla tagasinõudmiseks on väikeettevõtjale üle jõu käiv. Nii Terje kui ka Toomas räägivad, et nad on alatute ärivõtetega nurka mängitud.

See oli ka põhjus, miks Terje ajakirjanduse poole pöördus. Ta leiab, et pole kindlasti ainuke mikroettevõtja, lihtsalt ta julgeb oma loo ära rääkida. "Võib-olla ühel hetkel julgeb keegi teine ka oma loo ära rääkida,“ lausub Terje, pettununa ehitusmaailmas ja selle tegutsemisviisides. Toomas on hirmul, Saliste nagunii eitab kõike ja süüdistab teda. „Teie elate oma elu edasi, aga mis minust saab?“ küsib Toomas.

Endine tööandja: nad on vargad!

Peatöövõtjad näevad lugu hoopis teises valguses. Helistades Grand Ehituse juhatuse liikme Aare Saliste telefonile on see esmalt pikalt kinni, kuid Saliste helistab peagi tagasi. Küsimuse peale, miks Grand Ehitus alltöötegijatele osaliselt mustalt maksab, küsib Saliste kohe vastu: „Kust seda võetakse? Kust te seda kuulsite?“

Kuuldes Eurovara Grupi ja Terje Auliku nime, Saliste hääletoon muutub. „Tegemist on sõna otseses mõttes varastega! Tema elukaaslane (Toomas Bachmann – toim) töötas meil projektijuhina ja on sõna otseses mõttes võltsinud dokumente! Me alguses ei teadnud seda, sest elukaaslane on teise nimega. Ei taibanud seda uuridagi. Ta töötas meil vähem kui aasta, enne kui aru sellest saime,“ räägib Saliste telefonis. Ta märgib, et Bachmann kirjutas liiga suuri arveid. „Nad nõuavad meilt mitu korda suuremaid summasid,“ lisab Saliste.

Tema sõnul pole Grand Ehitus teinud ettepanekuid mustalt maksta. „Nalja teete!? Miks me peaksime maksma kellelegi… nad on sõna otseses mõttes vargad! Võime dokumente või mida iganes vaadata. Oleme nendega juba aasta otsa võidelnud. Meid on üritatud inkassosse üles panna. Päris koomiline, täitsa uskumatu!“ on Saliste hämmingus ja ta hääletoon tõuseb.

Saliste lükkab ümber ka väite nagu oleks neil alltöö tegijale Tarmako Groupile raha maksmata. „Meie neile? Ei ole. Eurovara Grupp on neile võlgu! Toomas Bachmann tuli meile tööle, võttis Eurovara Grupi endale alltöövõttu tegema ja omakorda selle alla võttis Tarmako. Tarmakole ta väidab, et Grand Ehitus on talle jätnud maksmata ja ta ei maksa edasi,“ räägib Saliste.

Edasised küsimused palub Saliste saata meilile. Helistades Grand Ehituse juriidilisele nõustajale ja osanikule Kristjan Tammele, palub ka tema küsimused kirjalikult saata ja lubab vastata nii enda kui ka Saliste eest.

Maksti sulas

Kristjan Tamm kinnitab, et Grand Ehitus kasutab alltöövõtjatele maksmisel sularaha, kuid sularahas arveldamine on pigem erandlik. „Eurovara Grupile tasuti osaliselt sularahas, kuna tollel hetkel oli sularaha kassas olemas ja arveldusarvel olevat raha oli vaja kasutada muude kohustuste teenindamiseks,“ kirjutab Tamm.

Tema sõnul püüab Eurovara Grupp oma versiooniga Grand Ehitust šantažeerida eesmärgiga saada kätte oma väidetav võlgnevus. „Eurovara Grupp on püüdnud enam kui pooleteise aasta jooksul avaldada väidetava võlgnevuse kohta korduvalt maksehäire teadet Krediidiinfos. Krediidiinfo keeldus teate avaldamisest pärast Grand Ehituse seisukohaga tutvumist, sest andmed ei anna selleks alust. Seejärel loovutas Eurovara Grupp väidetava nõude Securitatem Consult OÜ-le – inkassofirmale, mis püüdis samuti avaldada teadet Krediidiinfos. Krediidiinfo keeldus taas teate avaldamisest,“ seletas Tamm.

Ta lisas, et on korduvalt selgitanud nii Eurovara Grupile kui ka Securitatem Consult OÜ-le, et kui nad jäävad endale kindlaks ning leiavad, et neil on Grand Ehituse vastu nõue, siis tuleb pöörduda kohtusse.

Tamme sõnul tekkisid probleemid Grand Ehituse ja Eurovara Grupi vahel siis, kui ilmnes, et Eurovara Grupi juhatuse liige Terje Aulik ja Grand Ehituse kunagine projektijuht Toomas Bachmann on teinud Grand Ehitust kahjustavaid tehinguid ja tellinud Grand Ehituse nimel juhtkonna teadmata turuhinnast kallimalt materjale. Ning ka teenuste kvaliteedi üle ei tehtud nõuetekohast järelevalvet. Tamme sõnul rikkus Bachmann konkurentsipiiranguid, olles samal ajal ka Eurovara Grupis osa tööde juht. Ning peale seda asus Aulik Tamme sõnul neid nõuetega pommitama.

„Samal ajal pidi Grand Ehitus suures mahus ümber tegema Eurovara Grupi ebakvaliteetset tööd. Selle korvamiseks esitas Grand Ehitus Eurovara Grupile 14. jaanuaril 2015 kahjuhüvitusnõue summas 69 053,40 eurot. Eurovara Grupp ei ole seda senini ära maksnud. Eelnev on kõik dokumenteeritud ning suudame neid väiteid vajadusel kohtus tõendada,“ selgitas Tamm.

Teine juhatuse liige Urmas Piirsoo keeldub sel teemal telefonis pikemalt rääkmast. Ta teatab vaid, et kuigi äriregistri järgi on ta ettevõttes veel osanik, siis „ta lahkub sealt“ ja „pole nendega enam väga seotud“. Lahkumise põhjust ta ei kommenteeri.

Grand Ehituse omanikud seotud kahtlase pankrotiga

Grand Ehituse jäljed viivad nii Celander Ehituseni, mis tüüris saneerimise järel pankrotti, kui ka kurikuulsa Q Vara tütarettevõtte müügini.

Küsides Grand Ehituse osaniku Kristjan Tamme käest, mis on see, mis neid ettevõtte teise omaniku Aare Salistega ühiselt äri ajama paneb, vastab ta: “Aare Saliste ja Kristjan Tamm on töötanud varem koos Celanderis. Nagu ikka, paneb inimesi äri ajama soov teenida tulu. Miks me äripartnerid oleme – saatus on selline?“

Nii ongi, et Saliste, Tamme ja ka Grand Ehituse kolmanda omaniku Urmas Piirsoo nimed figureerisid seoses Celander Ehituse vaidlusi tekitanud saneerimise ja pankrotiga. Tookord püüti Celander Ehitust saneerida, mõne hinnangul väidetavalt varadest tühjaks kantida, kuid SEB Pank, Swedbank ja Sampo Pank kui ettevõtte suurimad võlausaldajad sekkusid saneerimisplaani. Celander Ehitusel oli kohustusi võlausaldajate ees üle 250 miljoni krooni (ca 16mln eurot).

2010. aasta novembris kohtu poolt saneerimiskava hindajaks määratud ekspert Katrin Prükk oli toona arvamusel, et Celander Ehituse puhul ei ole tegemist ähvardava maksejõuetusega, vaid ettevõtja on maksejõuetu, kirjutas Äripäeva Ehitusuudiste veeb. Prükk märkis, et esitatud Celander Ehituse ja Celander OÜ ühisest rahavoo aruandest ajavahemikul aprill 2010 kuni juuli 2010 kohta nähtus negatiivne rahavoog: raha oli välja makstud rohkem, kui seda oli sisse tulnud.

Prükk märkis, et peab ehitusfirma saneerimise edukuse tõenäosust madalaks. Kohtunik aga kinnitas Celander Ehituse saneerimiskava, viidates, et ekspert Prükki osundus, et saneeritav on juba enne saneerimiskava koostamist pankrotis, on kohtu arvates meelevaldne.

Q Vara kummaline müük

2010. aastal kirjutasid Äripäeva ehitusuudised, et Q Vara tütarfirma aktsiad liikusid Celander Grupp OÜ sõsarfirma Taevasmaa Kinnisvara omandusse. Q Vara enamusaktsionäri GA Gild Fund Management ASi juht Tõnu Pekk ütles toona, et tehingu tagamaid ei ole nendega kooskõlastatud.

Miks müüs Q Vara oma tütarfirma Q Halduse Celander Grupile, mille omanikel Roland Mällil ja Aare Salistel on niigi tegemist Celander Ehituse võlgade ja saneerimisega, jäi ehitusuudistele toona saladuseks. 2011. aasta jaanuaris rahuldas Harju maakohus Celander Eesti avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok Cavere Õigusbüroo OÜst. Celander Eesti AS juhatuse liikmeteks Kristjan Tamm, Aare Saaliste ja Roland Mäll ning likvideerijaks tuntud firmadematja Hillar Talts.

Celander Eesti kuulus täielikult ehitusettevõttele Celander Ehitus OÜ, mille saneerimise üle käis vaidlus ringkonnakohtus. 28. jaanuaril 2013 kuulutati Celander Ehituse pankrot välja ja 2014. aastal Celander Grupp OÜ pankrot. Roland Mälli ja Aare Saliste ühisprojekt on praegu Hundi Ridamajad OÜ.