Küberrünnak Rootsi meedia pihta

Vahetult enne, kui veebilehed rünnaku alla sattusid, ilmus anonüümsele Twitteri kontole ähvardus, et lähipäevil satuvad rünnaku alla Rootsi ametivõimud ja meedia, mis levitavad valepropagandat.

Rootsi siseminister Anders Ygeman väljendas juhtunu üle tõsist muret. „See on väga murettekitav, et on jõude, mis tahavad vaba sõna summutada,“ märkis ta agentuurile TT saadetud kommentaaris. Ministri sõnul on veel vara öelda, mis täpselt juhtus. Küll aga tähendab see, et Rootsil on vaja oma küberjulgeolekut tugevdada.

Expresseni vastutav väljaandja Karin Olsson ütles, et rünnak näitab Rootsi ühiskonna ohtlikku haavatavust. „Kui see oleks juhtunud kriisiolukorras, võiksid sellisel rünnakul olla väga tõsised tagajärjed,“ ütles ta. „See võib ka õõnestada usaldust ühiskondlike institutsioonide vastu, kui nii palju meediakanaleid korraga rivist välja suudetakse viia. See võib tekitada rahutust ja ebakindlustunnet,“ ütles ta. "Vaja on laiendada IT-julgeoleku alast diskussiooni. Julgeolekupoliitiline olukord Euroopas on viimaste aastatega muutunud. Vaja on arutada, mida rünnakud meie IT-süsteemide vastu võivad raskes situatsioonis kaasa tuua."