- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,95
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,95
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Isegi rahakülvi helikopterilt kõlbab juba kaaluda
Üks väljapääsutee liiga aeglasest inflatsioonist võib olla see, et keskpangad rahastavad otse valitsuste meetmeid majanduse ergutamiseks. Nobelist Milton Friedman, kes sellise strateegia 1969. aastal välja pakkus, nimetas seda helikopterilt raha külvamiseks.
Viimastel nädalatel on Citigroup, HSBC ja Commerzbank teemat tõsimeeli analüüsinud ja selle kohta investoritele raportid saatnud. Viimasel Euroopa Keskpanga pressikonverentsil nimetas keskpanga juht Mario Draghi seda „väga huvitavaks kontseptsiooniks“, ehkki esialgu on tegemist vaid n-ö akadeemilise mõtteharjutusega.
Uus hõbekuul?
„Me ei saa kindlalt väita, et „rahakülv helikopterilt“ on see järgmine hõbekuul, millega probleemi lahendada püütakse, kuid sellele pööratakse oluliselt rohkem tähelepanu,“ ütles Oxford Economics Ltd ökonomist Gabriel Stein. „Järjest tõenäolisem on, et see mingil kujul kuskil käiku lastakse.“
Teoorias, mida pole kuskil suuremas kaasaegses majandusruumis proovitud, ühendaks see raha- ja eelarvepoliitika, mille mõlema võimalused eraldi hakkavad ammenduma. Rahalises kitsikuses valitsused müüksid lühiajalisi võlakirju keskpankadele värskelt trükitud raha vastu, mis siis otse maksukärbete või kulutamisprogrammide kaudu majandusse suunatakse. Tavalistest vahendajatest, pankadest, minnakse mööda.
Asja mõte on ergutada kulutamist ja investeerimist vahetult, mitte üritada mõjutada võlakirjade tootlust või usaldusnäitajaid. Sellest, et mitte igavesti jääda valitsustele raha trükkima, saab keskpangad päästa eelneva kokkuleppega, kui kiiret majanduskasvu või hinnatõusu taotletakse.
Debati on uuesti ellu äratanud liiga aeglane inflatsioon suures osas maailmast, hoolimata keskpankade jõupingutustest. Bank of America lõi kokku, et veebruari alguse seisuga olid maailma keskpangad 2008. a finantskriisist intressimäärasid langetanud 637 korral ja kulutanud varade tugiostudeks 12,3 triljonit dollarit.
Idee kriitikud hoiatavad, et selline rahakülv toob lõpuks kaasa hüperinflatsiooni nagu Saksamaal Weimari vabariigi ajal. See annaks löögi keskpankade sõltumatusele ja usaldusväärsusele. Ja kui majapidamised ei mõtlegi seda raha käiku lasta, vaid hoopis säästavad, on üritus läbi kukkunud. Saksa Bundesbanki president Jens Weidmann on juba hoiatanud, et „helikopterilt külvatav raha“ lööb tohutud augud keskpankade bilanssi ning jätab arve lõpuks ikkagi valitsuste ja maksumaksjate tasuda.
Takistuseks on ka seadused. Euroopa Keskpank ei tohi valitsusi rahastada. Pole ka ühte rahandusministeeriumi, millega koos tegutseda. USA keskpanga käsi seovad ettekirjutused, milliseid varasid keskpank osta võib.
Liiga hea, et tõsi olla
„Helikopterilt raha külvamine on lihtne, hõlpsasti ellu viidav ja mõnele pakub see sisuliselt tasuta lõunat,“ ütles HSBC vanemnõunik Stephen King. „Kui see kõlab liiga hea, et olla tõsi, siis sellepärast, et nii ongi.“
Hetkel kuum
Mario Draghi ütles, et Euroopa Keskpank ei ole sellist võimalust arutanud – see on väga keeruline ja sellega kaasneks palju nii raamatupidamislikke kui ka juriidilisi probleeme. Tema kolleeg keskpangas Peter Praet seda aga võimalusena ei välistanud.
Uuesti puhkenud debatt võib siiski jäädagi ainult mõtteharjutuseks. USAs on hinnad hakanud juba ülespoole nihkuma ning ka IMF prognoosib ikka veel, et tuleval aastal kiireneb inflatsioon arenenud riikides 1,7%-le.
„Ma ei arva, et helikopterilt raha külvamine võiks praeguses seisus võimaluseks saada,“ ütles BlackRocki investeeringute strateeg Ewen Cameron-Watt. „Selleks peab majanduse seis enne oluliselt halvenema ja inflatsiooniootused langema.“ Kui aga nii peaks minema, siis on keskpangad praeguseks näidanud, et võivad vajadusel ka omal ajal tagasi lükatud ideede juurde naasta.
„Viimaste aastate selge õppetund on see, et varem võimatuna näinud poliitikahoovad, mis näisid olevat vaid teooria- ja ajalooraamatute jaoks, võivad saada reaalsuseks, kui erakorraline olukord majanduses püsib piisavalt kaua,“ ütles Capital Economics Ltd Euroopa piirkonna peaökonomist Jonathan Loynes.
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Mis on Jaan Tallinnal sellist, mida teistel pole?
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele