Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pronksiöö ninamehed haihtusid Venemaale

    Maksim Reva, Dmitri Linter ja Mark Sirõk kohtuprotsessil jaanuaris 2008. Taamal Dmitri Klenski. Foto: Toomas Huik Postimees/Scanpix

    Kümme aastat tagasi astus Eesti valitsus sammu, mis viis aasta hiljem pronksiöö tänavamässuni. Rahutuste esirinnas olnud kolmik Linter-Reva-Sirõk elab nüüd juba aastaid Venemaal.

    „Kõik võinuks minna teisti, kuid valitsusel oli oluline näidata, kes on majas peremees,“ rääkis keskerakondlasest riigikogu saadik Vladimir Velman hiljuti Läti riikliku telekanali LTV7 venekeelses saates „Eraasi“, mis käsitles pronksiöö sündmusi.
    Alguses oli seadus
    „Mälestusmärk heroiseerib Nõukogude Liidu okupatsiooni Eestis ega sobi sõltumatusse Eesti Vabariiki,“ pöördus Isamaaliit 2006. aasta kevadel Tallinna linnavalitsuse poole ettepanekuga memoriaal linna südamest ära toimetada.
    Juba siis, aasta enne pronksiööd, toimusid maikuus mälestusmärgi juures esimesed kokkupõrked kaitsjate ja monumendi äraviimise pooldajate vahel. Vabatahtlikud korraldasid pronkssõduri juures öövalveid. „Algul oli see liikumine väga huvitav, need oli korralikud poisid ja tüdrukud,“ meenutas Velman Läti telekanalile.
    „Tõnismäel seisev pronkssõdur on okupatsiooni sümbol ja see tulnuks sealt ammu minema viia,“ teatas kümme aastat tagasi raadiointervjuus peaminister Andrus Ansip. Vastuseis Tõnismäel pingestus.
    Samal ajal valmistusid poliitikud valimisteks. Paralleelselt oli valmimas sõjahaudade kaitse seadus, mis andis pronkssõduri teisaldamisele juriidilise aluse.
    Dmitri Klenski Pronkssõduri juures.Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix
    Aasta hiljem on teema tagasi
    Märtsis 2007 toimusid riigikogu valimised. Peaministrina jätkas Ansip, uus kaitseminister Jaak Aaviksoo aga esines ametliku ettepanekuga: mälestusmärk maha võtta, platsile maetud säilmed ümber matta. Endine minister Aaviksoo tunnistas LTV7-le, et toonane otsus oli poliitiline.
    „See oli põhimõtteline vastuseis. Olid miitingud, piketid ja üha enam ja enam oli sellest paigast saamas mitte langenute mälestusmärk, vaid sümboolne koht, kus välja öelda arvamusi, mis olid täielikult vastu valitsuse poliitikale ja kogu teise maailmasõja mõtestamisele,“ rääkis Aaviksoo, kes kuulus aastal 2007 IRLi ridadesse.
    Siis aga sai valitsus „signaali“, nagu korraldataks 9. mail mälestusmärgi juures valitsusvastane demonstratsioon, rääkis Aaviksoo intervjuus Läti telekanalile. Esialgu loodeti toimida nii, nagu arvati kõige parem olevat: „Ei olnud ideed mälestusmärk ära viia enne 9. maid. Pigem vastupidi. Valitsus kavatses selle mälestusmärgi millalgi suve keskel ümber kolida.“
    Kuid 26. aprilli hommikul kell 4.30 tekkis pronkssõdurit ümbritseva platsi ümber lint ning platsi asusid valvama politseinikud. „Mulle helistati umbes kell viis hommikul ja öeldi, et algas,“ rääkis LTV7-le Oleg Besedin, kes töötas 2007. aastal operaatorina ja kes võttis toimuvat oma kaameraga üles.
    Juba päeval hakkasid pronkssõduri juurde kogunema inimesed, õhtuks oli seal koos kuni 2000 inimest, jutustas Besedin. „Midagi lendas, midagi visati – tegelikult oli päris hirmus. Siis hakkas kogu mass mööda tänavat edasi kulgema, nagu liiklusummikusse surutud. Politsei oli sealsamas. Nad tulid lähemale, inimesed pöörasid prügikaste kummuli, viskasid neid politsei suunas,“ meenutas Besedin vestluses Läti telekanali reporteriga.
    Politsei ajab tagasi Pronkssõduri juurde kogunenud meeleavaldajate massi. Foto: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
    Veekahur ja lask õhku
    Inimmassi mälestusmärgist eemale surunud politsei peatus, nende ülesanne oli täidetud, jätkas jutustust Läti reporter: „Kuid marus inimesed läksid tänavatpidi edasi. Esimesena sai kannatada peaminister Ansipi partei, Reformierakonna kontor Tõnismäel. See on seal tänini. Ansip ise aga on juba Brüsselis.“
    Pronksiööl rüüstati kauplusi ja kioske. Ikooniline pilt R-kioskist hügieenisidemeid jm käepärast varastanud kokk Ženjast.Foto: Liis Treimann, Postimees/Scanpix

    Esimene öö, 26. aprill 2007

    Tallinna tänavatele kogunes 1500 põhiliselt vene rahvusest inimest. Põletati Eesti lippe, lõhuti autosid, rüüstati ja süüdati kauplusi, rebiti maha trammiliine.

    Vähemalt kaht vene rahvusest inimest pussitati, neist üks suri haiglas. Kinni peeti üle 200 inimese.

    Materiaalsete kahjude suuruseks hinnati 20 miljonit krooni.

    Samal ööl teisaldati pronkssõdur, et see hiljem paigutada kaitseväe kalmistule.

    Teine öö, 27. aprill 2007

    Kambad kogunesid jälle Tallinna kesklinna tänavatele. Lõhuti aknaid, loobiti politseinikke kivide ja pudelitega. Rüüstati Ararati alkoholipoodi, peksti sisse Estonia teatri jpt kesklinna asutuste aknad, värviga valati üle Tammsaare mälestusmärk.

    Algasid massirünnakud Eesti valitsuse veebisaitide vastu, mis jätkusid veel mitu päeva. Veebiservereid rünnati Venemaa riigiasutuste IP-aadressidelt.

    Politsei vahistas umbes 600 inimest. Vigastada sai umbes 50 inimest, neist 6 politseinikku.

    Materiaalse kahju suuruseks hinnati kahe öö peale kokku 50 miljonit krooni.

    Millised on kokkuvõtted?

    Vahi alla võeti 50 inimest. Prokuratuur alustas 29 kriminaalasja, kahtlustus esitati 300 isikule.

    Tänavarahutustel osalenutest olid 1/3 Eesti kodanikud, ülejäänud ilma kodakondsuseta ja Venemaa kodakondsusega inimesed. Enne rahutusi kasvas hüppeliselt Venemaalt Eestisse saabunute arv, rahutuste ajal ei lastud riiki Venemaalt bussidega tulevaid aktiviste.

    Pronksiöö korraldajate Dmitri Linteri, Dmitri Klenski, Maksim Reva ja Mark Sirõki üle peetud kohtuprotsessil selgus, et aktsiooni ettevalmistust alustati vähemalt aasta varem, 2006, toetust saadi mõnelt Venemaa Riigiduuma liikmelt. Kavas oli jõulise aktsiooni läbiviimine ja selle näitamine rahvusvahelistes teleuudistes.

    Jaanuaris 2009 mõistis Harju maakohus kõik neli pronksiöö korraldamise süüdistuses õigeks. Prokurör kaebas otsuse edasi. Ka Tallinna ringkonnakohus mõistis nad õigeks. Riigikohus prokuröri kassatsioonkaebust arutusele ei võtnud.

    Seejärel hakkas mass Besedini sõnul „poode mööda käima“. Esimesel õhtul oli üks, ja õnneks ainus inimohver, Dmitri Ganin. Vene passiga Mustvee poiss, kes oli tulnud Tallinnasse õppima. Sai noahaavad, millesse suri. Süüdlane jäigi leidmata.
    Seejärel, 26. aprilli varahommikul, võeti mälestusmärk maha ja viidi ära. Järgmisel õhtul oli tänavatel jälle vihane rahvamass, rüüstamine, kokkupõrked, lisaks oli kuulda rahutustest ka Jõhvis, Narvas, Kohtla-Järvel, Kiviõlis.
    Eesti politseid süüdistas üks pool selles, et niisugune mäss pealinna tänavatel üldse võimalikuks sai, teine pool aga julmuse pärast. Riiast jõudis Tallinna veekahur, abi Läti kolleegidelt. Tallinna tänavatel patrullis kaks kolmandikku kogu Eesti politseijõududest. Rahutuste ajal Narvas avas politsei ka tule, tehes lasu õhku.
    Kogu Eestis peeti rahutuste käigus kinni üle tuhande inimese.
    Toonane siseminister Jüri Pihl tunnistab nüüd, et selliseks asjaks ei oldud valmis: „Eesti oli juba 16 aastat okupatsioonist vaba ja kunagi polnud sellist asja olnud. See tuli kõigile ootamatuna.“
    Kõik võinuks minna teisiti
    Pronksiöö järel algas pronksiprotsess. Rahutuste korraldamise eest oli kohtu all neli meest, Öise Vahtkonna aktivistid Dmitri Linter, Maksim Reva, Mark Sirõk ja Dmitri Klenski. „Pronksiööl pole midagi pistmist Öise Vahtkonnaga. Kui oleks olnud, oleks meid süüdi mõistetud,“ tõrjus LTV7 saates ajakirjanik ja poliitik Dmitri Klenski, kes kuulus 2007. aastal Öise Vahtkonna ridadesse.
    Sirõk, Linter ja Reva olid vahi all 7 kuud. Praegu elavad kõik kolm Venemaal. Eestis on vaid Klenski. 2009. aastal mõistis kohus kõik neli täielikult õigeks.
    „Kahju, et nii läks, kahju on riigist ja inimestest. Lõhe… Seda oleks võinud teha väärikamalt, rahulikult, ja vähemalt üks inimelu oleks päästetud,“ võttis kokku Oleg Bessedin, kes praegu toodab Eestis Kremli-meelseid propagandasaateid ning on kapo radaril.
    „Valitsus võttis kasutusele radikaalsed vahendid. Talle oli oluline näidata, kes on riigis võimul,“ ütles Velman Läti telesaates.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.