Toortoidu raske tuleproov

Tervisliku toidu armastajad on kuivatatud köögi- ja puuviljadest suupisteid hästi vastu võtnud ja müügimaht tasapisi kasvab, kuid toodete turustamist takistab poekettide ostujuhtide ignorantsus - sageli ei vastata isegi kirjadele, vahendab 29. aprilli Äripäev mikroettevõtluse rubriigis tootjate muret.

Kuivatatud toodete tooraine kvaliteet on väga tähtis. "Meie toodetes ei kasutata mingeid e-aineid, seega annab nii maitse, lõhna kui ka värvuse tooraine“ ütles Tartumaal Foodpoweri kaubamärgi all toortoidusnäkke ja marjarulle valmistava OÜ Vägi tootmisjuht Anneli Post.

Seetõttu peavad toorainet tarnivad partnerid olema usaldusväärsed. "Mul on olnud kogemus kohaliku talunikuga, kes üritas müüa hallitama läinud toorainet,“ tõi Post näiteks. Seetõttu eelistab ta nüüdsest kasutada ainult suuremaid tarnijaid, kes suudavad kvaliteeti tagada.

Post kirjeldas, et toortoit valmib temperatuuril alla 42 kraadi, mistõttu on toodete kuivamisprotsess aeglasem. Kuivatamisega kaasneb suur mahu kadu, mistõttu kulub toorainet rohkem, kui tulemust nähes võiks arvata.

Kuivatatud toidud säilivad hästi. Kuna niiskusesisaldus on väike ja pH ebasobiv, on Posti sõnul toodete mikrobioloogilised näitajad head ja säilivusaeg pikk. Siiski tuleb toodetele pakendamisel tagada, et õhk ja niiskus tootele ligi ei pääseks, sest siis väheneks kvaliteet ja säilivusaeg.

Ostujuhid ei vasta kirjadele

Kliendid on Posti hinnangul tervislikud snäkid hästi vastu võtnud ja müügimaht kasvab, kuid toodete turustamist takistab poekettide ostujuhtide vähene teadlikkus toortoidust. "Tooted on turul olnud kaks aastat ja teadlikke kliente tuleb järjest juurde, müügimaht kasvab. Püsiklientide tagasiside on olnud väga hea,“ ütles ta."Ilmselgelt tuleb tulevikus laieneda,“ märkis ta.

"Kuna dehüdreerimise meetodil jääb toorainest toodanguna alles 10–20%, siis kvaliteetse tooraine kulu on väga suur, millest on tingitud ka toodete keskmisest kõrgem hind. Kui ostujuht ei ole kursis toortoidu ja selle valmistamisega, siis on hind tema jaoks kõrge ja tooteid ei võeta sortimenti,“ selgitas ta.

Lisaks nentis Post, et poekettide ostujuhid ei vasta sageli isegi kirjadele. "Isegi kui on tootmisvõimekus ja head logistikapartnerid, siis probleem on pigem selles, et poekettide ostujuhid ei vasta üldse kirjadele. Või kui jõuad nendeni, siis mingi hetk kaovad ära ja ei vasta ikka kirjadele,“ kirjeldas ta.

Tervisetooted magusariiulil

Poodide ostujuhid ei saa sageli aru, mis on toortoit, ja paigutavad need tooted valedele riiulitele, ütles Kati Mäekallas Saaremaal tegutsevast OÜst Good Mood Food. Tema sõnul edenes ettevõtte toodete müük hästi senikaua, kuni need olid paigutatud tervisetoodete letti, aga mingil hetkel pandi need hommikusöögihelveste juurde, kust terviseteadlikumad inimesed neid ei leia. Müük langes.

"Inimene peab aru saama, mis toodetega tegemist on," rõhutas Mäekallas. "Sõltuvalt asukohast oleme kogenud nii head kui ka halba müüki," iseloomustas Mäekallas ettevõtte müügikogemust Selveri poeketis. Seetõttu eelistab ta edaspidi müüa tooteid teistsuguses formaadis ning ettevõtte veebipoes, kus niigi kallite toodete hind ei tõuse jaekettide üle 40% küündiva juurdehindluse tõttu kõrgustesse.  

"Inimesed ei saa aru, et ma teen ühte toodet kaks päeva, nad ei kujuta ette, kui töö- ja materjalimahukas üks toode on," märkis Mäekallas, rõhutades, et suupisted kaotavad ca kaks kolmandikku oma massist. "See on kontsentreeritud toit, kosmonautide toit, tervislik kiirtoit, mis hakkab kõhus paisuma,“ selgitas ta. 

Mäekallas ütles, et väikeettevõtetel ei ole Eestis suurtegijate kõrval lihtne silma paista. "Toidumessidel osalemine on väga kallis ning suurtootjaid ühendavad liidud tegelevad hoogsalt lobitööga, mis kohati vastandub alternatiivsete toitumissuundadega."

Mäekallas nentis, et toortoitu hindavad seni veel vähesed. Ettevõte tegeleb toidutootmise kõrval intensiivselt ka tervisliku toitumise teavitustööga, korraldades erinevaid koolitusi. "See on elustiiliettevõte, mille taga on minu looming, leiutamine, iseharimine ja see on olnud suur töö,“ selgitas ta. 

Toiduvabrikandiks soovi saada pole

Mäekallas lisas, et toiduvabrikandiks hakkamine ning välisturgudele laienemine ei ole tal kavas. "Viimasel ajal on tootmine väiksemaks jäänud. Konkurente on palju juurde tulnud ja ise oleme rahulikumaks jäänud. Oleme pildil, aga meeletult ei rabele.“

Ettevõtte eluspüsimisele aitab kaasa koostöö teiste Saaremaa väiketootjatega, mis ühelt poolt varustab ettevõtet väiketalunikelt pärineva toorainega, teisalt tagab teiste kohalike tootjatega ühiselt toodete müügilejõudmise Saaremaalt Eesti suurematesse linnadesse. "Panime sortimendid kokku, koos saadame ka kaupa,“ märkis ta. "Meil on üks transpordiettevõte, kes kõigi tooted kokku korjab ja Tallinna viib – Kaubamajja, Stockmanni, Solarisse, Viimsisse, Pärnu Taluturule," kirjeldas Mäekallas. Koostöö on tema sõnul ellujäämiseks vajalik.

Tootmine algas pubist

Hiljuti turule tulnud ettevõte OÜ Mulgi Krõpsud toodab küpsetatud aedviljakrõpse ning kuivatatud hapukapsast. Ettevõtte asutajate Indrek Palu ja Ronni Neissaare sõnul sai nende tootmine alguse pubist, kus aedviljakrõpsud said nii popiks, et otsustati alustada nende tootmisega.

"Väiketootjal on raske alustada. Ma arvan et eriti raske on neil, kes püüavad hakata jäljendama juba turul olevaid tooteid. Meil oli mõnevõrra lihtsam," lisas ta. "Sel ajal, kui me alustasime, polnud Eestis teist samasuguse toote tootjat.“

Neissaare sõnul on kliendid neid hästi vastu võtnud. "Edasimüüjad müüvad kaupa järjepidevalt ning ise otsemüüki tehes oleme ostjatelt palju positiivset tagasisidet saanud," märkis ta. Hetkel toodetakse siiski rohkem, kui on nõudlust. Seetõttu liiguvad ettevõttes mõtted teise tootmisliini soetamise ning eksporditurgudele laienemise suunas. 

Müügikanalitest peab Neissaar kõige tõhusamaks kodumaiseid suuri poekette. "Väga hästi läheb meie kaup Tallinna ja Tartu kaubamajades, Stockmannis, Coop kaubanduses ja Taluturgudel Tartus ja Pärnus. Loodame palju ka Selveri ketile, kellega alustasime koostööd aprillis,“ rääkis Neissaar.

Tootearenduse osa on Neissaare sõnul väikeettevõtjale üsna keeruline – kõik tuleb ise katsetada ja järgi proovida ning paralleelselt tegeleda mitmekümne muu asjaga, sealhulgas tooraine hankimise, sobivate masinate leidmise, seadistamise ja hooldamise, pakendite ja kujundusega, personaliküsimustega ning turustamisega. "See on olnud nagu jalgratta leiutamine,“ lisas ta. 

Ta nentis, et kõige aluseks on loomulikult toode, mis on saanud tarbijatelt positiivse tagasiside. "See lisab usku ka kettide ostujuhtidele, sest konkurents riiulitel on väga tihe ning letile seisma jäävat toodet ei soovi keegi oma sortimenti võtta," rääkis Neissaare. "See ei ole kerge, kuid iseendaks jäädes on võimalik etteantud tüüplepingust siiski mõnevõrra soodsamad tingimused välja kaubelda," andis ta teistele väiketootjatele vihje. 

Väiketootjad küsivad väiksemat maksukoormust

Väikeettevõtete peamine mure on tööjõu- ja käibemaks, kus riik võiks soodustusi teha, ütles OÜ Mulgi Krõpsud asutaja Ronni Neissaar. "Riik peaks pakkuma väikeettevõtjatele maksusoodustusi, sest olgem ausad – tööjõu- ja käibemaks on suurimad murekohad just meile, väikestele,“ lausus ta.

Ta lisas, et ka mitmetel hangetel riigi sätestatud arvete maksetähtaeg – 45 või 60 kalendripäeva – hävitab paljude väiketootjate rahavoogu.

Lisaks hindas Neissaar liiga keeruliseks eurotoetuste taotlemist. "On imekspandav, et Euroopast tulevatele toetustele on nii kitsad piirangud, erinevate klauslitega, mis teeb sealt raha taotlemise väga keeruliseks, kui mitte võimatuks,“ märkis ta, soovitades olla inimesekesksem ja mõistvam. 

Ka OÜ Vägi tootmisjuhi Anneli Posti hinnangul teeks maksukoormuse alandamine väikeettevõtete elu lihtsamaks. "Väiketootja maksukoormus võiks väiksem olla, samuti võiks toiduainete käibemaks madalam olla,“ märkis ta.