Varimajandus pöördus ootamatult kasvule

Silberauto Eesti juht Andrus Mossov näeb varimajandust nii autohoolduses kui ka müügis.  Foto: Andres Haabu, Äripäev

Ettevõtjate hinnangul kasvas mullu Eestis varimajanduse osakaal, selgus värskest uuringust.

Riias asuva Stockholmi majanduskooli uuringust nähtub, et varimajanduse osakaal Eestis ja Leedus kasvas mullu hinnanguliselt ligi 15 protsendini. Lätis varimajanduse osakaal vähenes, kuid see oli siiski suurim Balti riikides – 21,3 protsenti.

Eesti suurimaks murekohaks hindasid küsitletud ettevõtjad ümbrikupalku (59%), millele järgnevad tulude varjamine (20,7%) ja töötajate varjamine (20,3%). Sektoritest nimetasid ettevõtjad ehituse (21,6%), teeninduse (17,2%), hulgimüügi (16,7%), jaemüügi (16,6%) ja tööstuse (11,9%).

Läti peaminister: olukord on hullem, kui arvasin

Läti peaministerMāris Kučinskis mõistis alles uues ametis, et varimajandus on suur probleem, tunnistas ta äriportaalile Dienas Bizness. Veebruaris peaministriks valitud Kučinskis lubas juba siis maksude tõstmise asemel varimajandust vähendama asuda.

Valitsus on alati olnud seda meelt, et tuleb vähendada varimajandust. Kas on põhjust arvata, et seekord annab võitlus varimajandusega nähtavaid tulemusi?

Enne seda, kui sain peaministriks, teadsin, varimajandusega on asjad halvasti, kuid ma ei teadnud, et nii halvasti. Varimajanduse osa on loomulikult suur. Samuti on näha tehtud vigu, näiteks kiirustamine nn maksuimega. Maksude kogumise näitajad on meil madalad ja seda just meie süsteemi tõttu.

Varimajandusest rääkides on vaja rõhuda ettevõtjate kaasamisele. Inimesed ise räägivad mulle neist, kes selles süsteemis tegutsevad. Kui küsin, kas nad räägiksid sel teemal põhjalikumalt, vastavad nad, et tõendeid ei ole ja nad tahaksid rahulikult oma elu elada. Nende küsimus on: „Näidake mulle institutsiooni, tänu kellele saaksin olla kindel, et need tüübid mulle järgi ei tule.“

See on õudne, kuid mis oleks alternatiiv? Jätta rahule süsteem, mis juba on juured alla ajanud ja elab oma elu?

Variant on lahti lasta kõik ilma tõenditeta, ka need, kelle ülesanne oli koguda tõendeid, kuid seda teadlikult ei teinud. Valitsus maksaks ebaõiglaselt vallandatud inimestele. Võiks astuda esimese sammu – rotatsiooni abil suruda neid eemale rahast pungil kottidest, et viia sisse süsteem, kus senine käitumine poleks enam võimalik.

Mõne sektori probleem

Silberauto Eesti juht Andrus Mossov teab hästi, et varimajandusega on probleeme nii autoremondis kui ka automüügis. Eriti raske on tema sõnul ausalt tegutsejatel konkureerida autoremondis. „Meie peame seda tegevust ametlikult ja maksudega. Meil on väga raske konkureerida turul, kus on võimalik teha tööd ilma käibemaksu ja ilma tööjõukuludeta, ümbrikutasuga," ütles ta ja selgitas, et lukksepatöödel on suurim kulu just lukksepa palk, väga väikese osa moodustavad mingid muud kulud.

Mossovi sõnul on tulude varjamine ja ümbrikupalga maksmine suured probleemid, millele lõppu ei paista. Millest ümbrikupalga maksmine sõltub, ta öelda ei osanud. „Eks see sõltub väga palju sellest, kui palju inimesi on vabalt tööjõuturul. Kui neil sissetulekuid ei ole, siis nad tegelevad sellega rohkem.“

Mossov ütles, et eelmisel aastal ta ümbrikupalkade maksmise kasvu ei näinud. "Aga automüügi susserdamises langust ka mitte.“ Mustalt tegutsemist jäi tema sõnul vähemaks kaks aastat tagasi, kui kontrolliti Kadaka turu müügiplatse, kuid möödunud aastal ta sellist vähenemist enam ei näinud. „Ma arvan, et must turg on pigem jäänud paigale või on hakanud uuesti tõusma, sest riik on makse tõstnud." Alati, kui riik mingeid makse tõstab, tuleb susserdajaid juurde, oli Mossov kindel.

Tööriistade hulgimüüja ASi Würth juhatuse esimees Lauri Luks kahtlustab, et ka nende valdkonnas tegeletakse varimajandusega. „Kui mõne bilanssi vaatad, tundub, et keskmine palk on nii väike. Meie sellise palga eest küll omale töötajaid palgata ei saa," ütles ta. Luks märkis, et nende valdkonnast probleemsemad on ilmselt ikkagi ehitus ja teenindus.

Hulgimüügis tema sõnul varimajandusega ei tegeleta, pigem jäävad maksud tasumata jaemüügis. „Meil käib kõik ametlikult, sularahas me üldse ei müü. Jaemüügis makstakse võib-olla miinimumpalka ja seal liigub sularaha. Meie hulgimüügis käib äri valdavalt ülekannetega ja seal peaks musta raha vähem olema.“

Seda, et tööriistu palju mustalt müüdaks, Luks ei usu, sest tööriistu ostes soovib klient garantiid ja selle tarbeks ka kviitungit. „Kõik tahavad ikka kviitungit, isegi eraisik küsib kviitungit. Võib-olla ehituspoodides on nii, et kuna klient paneb selle kipsi ise seina ja mingit garantiid sellel ei ole, siis ta vaatab, et kuidas odavamalt saaks. Aga asjad, millele tahaks saada garantiid, seal ma ei usu, et see nii väga on.“

Kaardimakse hoiab pettused ära

Ka toidukaupade hulgimüüja Kaupmees & Ko juhatuse esimees Mart Relve ütles, et ta ei puutu varimajandusega üldse kokku. Kliendid maksavad järjest rohkem kaardiga või võtavad arved, sularahamakseid jääb aina vähemaks. „Juhul kui eeldada, et osa sularahamaksest on musta majanduse eeldus, siis mina väidaksin, et pigem see osa väheneb,“ arvas Relve.

NCC Ehituse juhatuse liikme Timo Riismaa sõnul pole ta varimajandusega kokku puutunud. NCC pakub alltöövõttu väiksematele ehitusfirmadele ja Riismaa sõnul ümbrikupalkade maksmist näha pole. "Elamuarenduse äris, Eestis ja pealinnas eriti, on asjad hästi. Maht kasvab ja tõsistel tegijatel muret ei ole. Mingit kriisi ma ei näe," kommenteeris Riismaa.

Nordeconi juht Jaano Vink märkis, et pole varimajandusele tähelepanu pööranud, kuid talle ei tundu, et asjad oleksid hullemaks läinud. "Aga see on nii-öelda diletandi vaatenurk, mis ei põhine millelgi,“ nentis ta. Vingi sõnul võib teoretiseerida, et kui on kriis, siis tõuseb varimajanduse osakaal, ent ehitussektoris pole tema sõnul kriisi tunnetada, asjad on pigem paranemas. „Kraanasid on rohkem kui möödunud aastal ja paljudel on käed-jalad tööd täis."

Varimajanduses liigub sularaha

Marje Josingkonjunktuuriinstituudi direktor

See protsent oleneb sellest, kui laialt varimajandust defineerida. Meie teeme uuringut paari sektori kohta: tubakas, alkohol, ümbrikupalgad, ja seal me ei näe kuskil mingisugust kasvu. Osa aga võtab varimajanduse alla ka kõik registreerimata tööd, näiteks see, et sa hoiad naabri last või keedad moosi. 

Ehituses, teeninduses ning hulgi- ja jaemüügis jääb sotsiaalmaksuna kõige suurem summa laekumata, aga iseenesest näitavad meie uuringud, et ümbrikupalkade maksmine Eestis kasvanud ei ole. Vastupidi, töötajate registreerimise käivitumisega on tööturg korrastunud. Ka hõivenumbrid on Eestis päris kõrged olnud.

Jah, meie uuringud näitavad ka ümbrikupalkasid ehituses ja mujal, igal pool, kus on palju väiksemaid firmasid ja allhankeid, kus liigub palju sularaha. Aga et siin oleks suur kasv tekkinud, me ei saa kinnitada oma uuringu andmetel. Selle tulemused tulevad välja 20. mail.

Ümbrikupalgas, alkoholiaktsiisis ja tubakaaktsiisis ei ole varimajanduse mõttes näha mingisuguseid kasvunumbreid. Natuke on liikumist, näiteks kui Ida-Virumaal töötus kasvas, ostis osa inimesi sagedamini salaalkoholi. Teistpidi on Eestis palgad nii palju kasvanud, et inimesed on saanud lubada endale rohkem legaalseid ostusid.

 

Valitsus võitleb tõsiselt

Sven Sester, rahandusminister

Varimajandus kahjustab ausat konkurentsi ja riik võtab sellega võitlemist tõsiselt. Teie viidatud uuring keskendub ettevõtjate küsitlemisele ega hõlma kogu varimajandust. Statistikaameti ja konjunktuuriinstituudi hinnangul on varimajandus Eestis viimastel aastatel languses. Uuringus on Eesti suurima probleemina viidatud ümbrikupalkadele, mille vähendamiseks käivitati 2014. aastal töötajate register ja tegeletakse edasi. Käibemaksuauku on jõudsalt vähendanud 1000euroste arvete deklareerimise kohustus.

Ohjavad varimajandust

Maksuameti teabeosakonna peaspetsialist Ivar Laur ütles, et Eestis on suurim probleem varjatud või valesti deklareeritud äritegevus, mis avaldub käibemaksuaugus. Sellele järgesid tööjõumaksud ja aktsiisid. Eestis on selle murega võitlemiseks juba viidud sisse muudatused, näiteks käibemaksudeklaratsiooni lisa rakendamine, mis on riigile tekitatud kahju vähendanud. Käibemaksumuudatuste mõjuks on Lauri sõnul hinnatud üle 100 miljoni euro.

Riias asuva Stockholmi majanduskooli uuring ei käsitle Lauri sõnul salakaubandust, registreerimata või varjatud äritegevust, mistõttu ei hõlma see kogu varimajandust. Seetõttu on uuringu põhjalt keeruline järeldusi teha. Uuringu järgi on Eestile kõige suurem probleem ümbrikus saadava palga osakaalu kasv kogupalgast. Selle vastu on maksuamet rakendanud töötajate registri, mille ülesanne on suurendada ametlikult töötavate inimeste hulka, kes seni olid kogu oma sissetuleku saanud mustalt. Laur kinnitas, et maksuameti andmeil on töötajate register vilja kandnud. Ta märkis, et maksuameti esimene eesmärk oli saada inimesed deklaratsioonidele, teine eesmärk oli viia nende ametlik palk lähemale nende tegelikule palgale.

Majanduskooli uuringus nimetatud kolm peamist valdkonda – ehitus, teenindus ja jae- ja hulgikaubandus – on Lauri sõnul tõesti olnud Eestis kõige probleemsemad. „Rolli mängib siin see, et neis valdkondades liigub sularaha,“ ütles Laur. Ta lisas, et hulgikaubandusettevõtteid on rohkem, mistõttu võib ka ebaausate arv olla suurem.

Laur soovitab tarbijatel ja tehingupartneritel mõelda, kas nad tahavad oma raha mustalt tegutsevatele ettevõtjatele anda.

Riik saaks tema hinnangul aidata varimajandusega võidelda näiteks sellega, et riigihangetel suudaksid konkureerida ka need ettevõtted, kes ümbrikupalka ei maksa. „Kõik osapooled, kellele me töötamise registriga lisandunud töötajate väljamaksete statistikat näitame, saavad ju aru, et selliste palkadega tegelikult tööjõudu ei värvata,“ nentis Laur.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt